Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur Massimeedia mõju Ajaloolised tavad Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) + selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) - hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta
Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur Massimeedia mõju Ajaloolised tavad Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: Ühemandaadilised valimisringkonnad Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema)
seaduseelnõude menetlust, põhiseaduse muutmise menetlust, rahvahääletuse algatamist, seaduste jõustamist. Riigikogu organisatoorse struktuuri moodustavad Riigikogu esimees ja Riigikogu juhatus, fraktsioonid ja komisjonid. 25.Riigikogu koosseis ja Riigikogu tööorganid. PS §60 jt kohaselt koosneb Riigikogu 101 liikmest, kes valitakse otsestel, üldistel, ühetaolistel ja salajastel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Eestis toimib isikuvalimiste, mitte aga poliitiliste valimiste põhimõte. Riigikogu liige pole seotud valimistel omandatud mandaadiga, mis tähendab tema mitteseostust valimistel antud lubadustega ja õigust vabalt teha vajalikke poliitilisi otsuseid. Riigikogu tööorganid määratletakse PS IV peatüki ja Riigikogu kodukorra seadusega ja nendeks on Riigikogu esimees, Riigikogu juhatus, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu komisjonid ja Riigikogut teenindav Riigikogu Kantselei. 26
Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Kohalikul omavalitsusel oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus 24. Võimukorraldus Eesti Vabariigi 1934.a Põhiseaduse järgi. Põhiseaudse muudatustega vähendati Riigikogu liikmete arvu 100-lt 50-ni ning kaotati ära maavolikogud. Isikuvalimiste asemel seati sisse proportsionaalsed valimised lahtiste nimekirjadega. Suurte volitustega, rahva poolt otsevalitav riigivanem sai õiguse määrata ennetähtaegsed Riigikogu valimised, kui seda nõuavad riiklikud kaalutlused ning need pidid toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul. Riigivanem oli ka täitevvõimu juht. Riigivanem esindas riiki ja sõlmis tema nimel välislepinguid, kuulutas välja kaitseseisukorra, esitas Riigikogule
RA korras sai eelnõusid algatada 25 000 kodanikku. PSi sai muuta ainult RHil. See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse. 1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta): RK koosseis 50 liiget, valimisperiood 4 a, ette olid nähtud teatud isikuvalimiste momendid Riigipeaks nime poolest riigivanem, kuid valiti rahva poolt ja 5 aastaks. Talt võeti valitsuse juhendamise ülesanne, selle sai endale peaminister. Riigivanema õigused suurenesid märgatavalt – riiklikel kaalutlustel parlamendi laiali saatmise õigus, vetoõigus piiratud kujul, valitsuse moodustamise õigus (RKle jäänuks umbusaldamise õigus),
valimisnimekirju.) PS § 60 lg 1 sätestab selgesõnaliselt proportsionaalse valimissüsteemi, välistades sellega majoritaarse valimissüsteemi rakendamise. 1920. a PS kehtivuse ajal kasutati Riigivolikogu valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. 1937. a PS kehtivuse ajal kasutati Riigikogu esimese koja (Riigivolikogu) valimistel majoritaarset valimissüsteemi. 1933. a PS sätestatud isikuvalimiste võimalus jäi kasutamata, sest selle PS järgi parlamenti ei valitud. Valimisseadus eristab hääletamistulemuste kindlakstegemisest valimistulemuste kindlakstegemist. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi. Valimistulemuste kindlakstegemine seisneb lõppkokkuvõttes selles, et tuvastatakse isikud, kes on Riigikokku valitud. Valimistulemuste kindlakstegemisele eelneb hääletamistulemuste kindlaks tegemine
annaabi.ee 
