3.1. Kihutamine........................................................................28 9.3.2. Kaasaaitamine....................................................................28 9.4. KrK mõttes organisaatori tegevuse kvalifitseerimine karistuseadustiku järgi.................................................................29 9.5. Täideviimine ja osavõtt erilise isikutunnuse korral..........................29 10. Ülevaade sanktsiooniõigusest....................................................................................29 10.1. Karistuse liigid................................................................................29 10.2. Rahalise karistuse suuruse leidmine..............................................29 10.3. Lisakaristused.................................................................
Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabil.Aitab kaasa enne süüteo toimepanemist. 16. Kaasaaitaja eristamine kuriteo varjajast Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teisele isikule vaimset, füürilist või materiaalset kaasabi kuroteo toimepanemiseks. Kuriteo varjaja on isik, kes näeb kuritegu pealt ja jätab võimud teavitamata. 17. Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus §24 Eriline isikutunnus- süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. Eriline isikutunnus võib olla vastutust raskendav, kergendav või välistav tunnus, mis kehtib ainult erilise isikutunnusega toimepanija suhtes. Kes, mille eest vastutab, ametiisik või väikelapse ema või deklareerimiskohuslane. 18. Õigusvastasust välistavad asjaolud (vt punkt 19-21) §31 ja §39
(3) Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. (4) Osavõtjale mõistetakse karistus seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija, kui käesoleva seadustiku §-s 24 ei ole sätestatud teisiti. (5) Kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. 16. Kaasaaitaja eristamine kuriteo varjajast 17. Erilise isikutunnuse mõiste ja tähendus 18. § 24. Eriline isikutunnus (1) Eriline isikutunnus on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses ettenähtud süüteokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, eesmärke või motiive. (2) Kui osavõtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on täideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavõtjale käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut.
isikutunnusega isikut eeldava koosseisuga ( ametiisik, sünnitav naine vms). Erilist isikutunnust nõudvatest koosseisudest tuleb eristada nn omakäelisi delikte ( nt mootorsõiduki juhtimine joobnult, vanglast põgenemine.18 Seega võime öelda, et objektiivne koosseis on täidetud, kui on pandud toime eriosas kirjeldatud tegu, mis seisnes tegevuses või tegevusetuses ja on olemas teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos. Konkreetsetel juhtudel, kui eriosa koosseis eeldab erilise isikutunnuse olemasolu on ka eriline isikutunnus süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks vaatamata sellele, et seadusandaja ei loetle seda koosseisu objektiivse tunnusena. 1.2 Süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused 16 Sealsamas, lk 30 17 Juridica III/ 2003 lk 158 18 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29- 30 Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused kirjeldavad tegija sisemaailma. Eelkõige
tunnistamist PKS § 166 lg 1 koosmõjus PKS § 166 lg 2 p 3 alusel. PKS § 166 lg 1 eelduseks on lapsendamine ning selle toimumine ilma lapsendaja kehtiva avalduseta. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda tingimused, mil lapsendaja avaldus on kehtetu, millest üheks on sama sätte punkt 3 – lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus. Nagu ka eelnevalt mainitud, siis lapsendatu tervislik seisund kuulub tema olulise isikutunnuse alla ning lapsendamisel selles eksimine võib viia lapsendaja avalduse kehtetuseni. Kuigi lapsendamise protsess on Eestis suures osas salastatud ning avalikult kättesaadavaid lahendeid napib, siiski on võimalik siinkohal tuua näiteks riigi esimene lapsendamise kehtetuks tunnistamise juhtum. Kõnealuses kaasuses tunnistas Eesti kohus lapsendamise kehtetuks, sest lapsendatul oli sügav puue, mis nõudis haiglaravi ning suuri materiaalseid kulutusi
annaabi.ee 
