Tulemus oleneb suurel määral vaidlevatest isiksustest ja nende oskusest argumenteerida oma seisukohti. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. Konfliktidega paremaks toimetulekuks peab juht oskama neid analüüsida ja leida võimalike lahendusvariantide hulgast sobivaima. Konfliktide tasandid ja põhjused Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Inimese sisekonflikt esineb valikute tegemisel. Iselaadseks sisekonfliktiks on tunnetuslik ebakõla, mis tekib juhul, kui inimesel on mingi asja kohta vasturääkivad teadmised, näiteks kui mingi tegevus on samal ajal nii kahjulik kui ka meeldiv. Isikusiseseks konfliktiks on sageli rollikonflikt, mis on tingitud rolli ebamäärasusest. Selle põhjuseks võivad olla juhi ja töökaaslaste erinevad rolliootused antud isikule.
Õendus on hoolitsemise professioon Vajadus suhtuda endasse õrnalt ja lugupidavalt Õendus on alati endas kandnud hoolitsemist inimese eest ja hoolivat hoiakut Hoolimine on õenduse sisu Inimlik hoolitsemine on olnud vähem rõhutatud kui hooldamine Õe hoolitsemise väärtused ja õendus on olnud peidetud Inimliku hoolitsemise säilitamine ja arendamine on tähelepanuväärne ülesanne nüüd ja tulevikus. Inimlikku hoolitsust võib efektiivselt demonstreerida ja praktiseerida isikutevaheliselt. Õenduse sotsiaalsed, moraalsed ja teaduslikud nõudmised inimkonnale on seotud pühendumusega inimliku hoolitsemise ideaalidele teoorias, praktikas ja uurimistöös. Source: Watson, 1985: 32. Hoolitsemine on õenduse kõige tähtsam aspekt. Watsoni järgi on hoolitsus see, kui õde asub suhtesse teise isikuga (Watson, 1989: 234). Watsoni inimliku hoolitsuse teooria on laialt aktsepteeritud ja praktiseeritud õendusteooria. Colorado ülikooli Inimliku Hoolitsuse
Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Organisatsioonides on konfliktid vältimatud, sest seal põrkuvad kokku erinevad huvid. Mõnel juhul võib konflikt kasvada väga ulatuslikuks. KONFLIKTI TASANDID Konfliktisosalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Eristatakse kolm kuni viis eri konflikti tasandit. 1. inimeste vaheline sisekonflikt esineb valiku tegemisel kahe erineva tegevusajendi vahel. Sisekonflikte võib olla kolme eri liiki: 1. valiku tegemine kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel; 2. valik ebameeldivate võimaluste vahel; 3. valik juhul, kui sama nähtus on nii meeldiv, kui ebameeldiv.
· Parandada normide rikkujat · Hoiatada teisi analoogse käitumise eest · Soodustada püsivate ja efektiivsete rühmastandardite kujunemist Konfliktid Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Töökonflikti tekkepõhjuseks võib olla rahulolematus organisatsiooni eesmärkide või nende saavutamise viisidega. Konflikti tasandid Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Inimese sisekonflikt esineb valiku tegemisel kahe erineva tegevusajendi vahel. Sisekonflikte võib olla kolme liiki: 1. Valiku tegemine kahe võrdselt meeldiva eesmärgi vahel. Eesmärkideks võivad olla näiteks võrdselt ahvatlevad töökohad. 2. valiku tegemine ebameeldivate võimaluste vahel, näiteks juhul, kui mingi tegevuse tulemuseks võib olla kas tööst ilmajäämine või kaaslaste põlgus. 3
emotsioonid. Kui emotsiooni situatsioonis ei ilmne, ei arene ka konflikt. Konfliktiks areneb eriarvamus alles siis, kui üks tunneb, et tema arvamus on õigem, ning hakkab seda teisele peale suruma ning teine selle peale vihastab. Lahendamata konfliktid ja inimestevahelised pinevad suhted rikuvad sisekliimat ning mõjutavad väga otseselt töösooritust. Konfliktide tasandid. Konfliktis osalejate hulk võib olla erinev. See võib esineda isikusiseselt, isikutevaheliselt, rühmadevaheliselt või haarata kogu organisatsiooni. Inimese sisekonflikt esineb valikute tegemisel. Iselaadseks sisekonfliktiks on tunnetuslik ebakõla, mis tekib juhul, kui inimesel on mingi asja kohta vasturääkivad teadmised, näiteks kui mingi tegevus on samal ajal nii kahjulik kui ka meeldiv. Isikusiseseks konfliktiks on sageli rollikonflikt, mis on tingitud rolli ebamäärasusest. Selle põhjuseks võivad olla juhi ja töökaaslaste erinevad rolliootused antud isikule.
annaabi.ee 
