hoolivus, austus ja põhimõte, et need, kellel on, aitavad neid, kellel pole. Tänu sellele omadusele kehtib maailmas enamjaolt rahu ja võib teha järelduse, et rüütellikkus pole kuhugi kadunud, vaid on võtnud lihtsalt teistsuguse ilmingu. Kokkuvõtteks saab öelda, et tänapäeval rüütellikkus inimestes kindlasti eksisteerib, kuid see on mitmest aspektist muutunud. Keskaja traditsioonilisi tõekspidamisi sellest, kui isikuomadusest on ajaga kohandatud ja lisandunud on kaasaegsed käitumisviisid. Praeguseks välja kujunenud ,,rüütellikkus" distsiplineerib ühiskonda ja on maailma edasiviiv jõud. Usun, et kui see omadus oleks olemas kõigis inimestes, siis poleks meil ühtegi sõda, oleks vähem konflikte ja valitseks rahu.
külg. Demokraatiale mõeldes olen enda jaoks selgeks teinud kaks põhimõtet, mis minu arust iseloomustavad seda kõige paremini. Esimeseks on põhimõte, mille kohaselt on tegemist õigusriigiga ning see teeb meid kõiki seaduse ees võrdseks. Kõikidel on antud õigus oma sõnale ja oma arvamusele. Ei ole oluline, kuidas on inimese väljavaated kujunenud, sõnavabadus on tal sellegipoolest. Seda ka olenemata soost, jõukusest, positsioonist või ükskõik, millisest isikuomadusest või välimusest. Seaduste ees olev võrdsustunne seab aga inimestele ka kohustuse neist kinni pidada ning teataval määral tuleb elu just seaduste järgi planeerida. Tuleb jälgida, et nendega vastuolusid ei tekiks ning lisaks tuleb kursis olla ja teadvustada enda jaoks ka uusi seadusi. Teiseks väga positiivseks demokraatia plussiks tooksin välja heaoluriigi kujunemise. Minu arvates demokraatlikud riigid enamasti soosivad heaoluühiskonna teket ning riik
nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned uuringud keskendusid füüsilistele teguritele nagu kehakaal, - suurus, kuju ja välimus. Üheselt ei suudetud välja selgitada, millised omadused teevad hea liidri.(Mägi, 2011) 2 LIIDRIKÄITUMINE Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad.(Mägi, 2011) Intuitiivselt tunneme liidri kohe ära. Olukorras, kus on vaja selgust, saame temalt juhatust selle kohta, kuhu peame välja jõudma. Kui teised on valitud suuna õigsuses ebakindlad, annab ta neile kindlust juurde. Kui keegi kõhkleb, saab ta liidrilt julgust juurde. Eriarvamuste korral on juht valmis kuulama ja selgitama, veenma ja seletama
enesekindlus (optimism ja usk endasse kui efektiivsesse liidrisse) Analüüsivõime, ärialased teadmised, karisma, loovus, paindlikkus ja isiklik soojus (seltsivus, tagasihoidlikkus) on samuti soovitud omadused, kuid tähtsuselt sekundaarsed. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad. Liidrid kasutavad kolme tüüpi oskusi: tehnilisi, inimestega seotud ja kontseptuaalseid. Tehnilised oskused osutuvad isiku teadmistele ja võimekusele mingis protsessis või tehnoloogias. Näiteks raamatupidaja, insener, arvutiprogrammeerija. Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks.
Üks tähtis järeldus nendest liidriomadusest on see, et need tingimata ei garanteeri edukust eestvedamises. Neid võiks arvestada kui isiklikke kompetentse või ressursse, mida võib arendada ja kasutada või siis mitte. Liidrikäitumine Paljud uuringud on keskendunud liidrikäitumise väljaselgitamisele. Selle seisukoha järgi sõltub edukas eestvedamine rohkem sobivast käitumisest, oskustest ja tegevustest ning vähem isikuomadusest. See eristamine on oluline seetõttu, et käitumine ja oskused on õpitavad ja muudetavad, paljud omadused on aga suhteliselt püsivad. Liidrid kasutavad kolme tüüpi oskusi: tehnilisi, inimestega seotud ja kontseptuaalseid. Tehnilised oskused osutuvad isiku teadmistele ja võimekusele mingis protsessis või tehnoloogias. Näiteks raamatupidaja, insener, arvutiprogrammeerija. Kui töötajad edutatakse juhi kohale, saavad nende tehnilised oskused vähem tähtsaks
annaabi.ee 
