nekrutiväe loomine, mis oli eluaegne. Peeter oli rahulolematu vana mobilisatsioonikorraga: vabatahtlike värbamise süsteem ei katnud sõjapidamise vajadusi. Soldatite värbamiseks loodi nekrutikohustus. Talupojad küll vabanesid pärisorjusest, kuid pidasid oma sõdurielu isegi hullemaks. Soldatiks saades tuli neil igaveseks lahkuda oma perekonna juurest ja katkestada sidemed kogu senise ühiskonnaga. Rahaliste ressursside kogumiseks mindi üle pearaha ehk isikumaksule. Selleks, et teada saada maksumaksjate arvu korraldati hingeloendusi. Algselt loeti üle vaid meeshinged, vaimulikud jäeti sellest välja, nemad olid makmiskohustusest priid. Maksti ka surnute eest, kuni järgmise loenduseni. Peetri suurimaks komistuskiviks riigi valitsemisel saigi nii suurte inim- kui ka rahaliste ressursside raiskamine sõjategevuseks. See tekitas inimestes pahameelt ja koormas liigselt ühiskonda, kes pidi toime tulema järjest suuremate nõudmistega.
välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega · 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa Venemaa euroopastamise kavast · Peeter I reformid kohtasid visa vastupanu, kuid kõik vastuhakud suruti julmalt maha · Peale Peeter I surma vahetusid valitsejad kiiresti
riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist. · Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714
metallitootmise suurendamine, sest Venemaa vajas paremat relvastust, rajati riidemanufaktuure, Peeter I loobus vabapalgalisest tööst sunnitöö kasuks. Muudeti valitsusasutuste struktuuri- bojaaride duuma tähtsus vähenes ning Peeter asendas selle oma sõpradest koosneva senatiga. Kolleegiumid prikaaside asemel. Uue halduskorraga jagati riik 10 kubermanguks. Kiriku allutamine riigile, mindi üle üldisele isikumaksule. Peterburi ülesehitamine oli üks euroopastamise kavandist. Venemaa euroopalikumaks muutmine piirdus paljudel juhtudel üksnes välise küljega: keelati kanda trad. Vene riietust ja pikki habemeid, seltskonna ellu kaasati naised, ajaarvamine muudeti euroopalikumaks. Peeter I troonipärimiskorraldus- valitsev keiser nimetab ise enda järeltulija. Riigid, kus varauusajal vahetusid pealinnad- 1712. aastal toodi Venemaa pealinn
Prikaaside asemele rajas Peeter I kolleegiumid. Nende arv oli prikaaside omast tunduvalt väiksem (1012) ning tegevus täpsemalt piiritletud. Uue halduskorraldusega jagati riik kümnekonnaks kubermanguks. Oluliseks sammuks oli kiriku allutamine riigile. Patriarhi koht kaotati ning kiriku juhtimiseks loodi sinod, mis muudeti kolleegiumile sarnaseks riiklikus ametiasutuseks. Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle üldisele isikumaksule pearahale, mida tasus kogu meessoost elanikkond, välja arvatud aadlikud ja vaimulikud. Et saada maksukohutuslastest täpset ülevaadet, hakati korraldama hingerevisjone. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast üle Peterburi. Peterburi ülesehitamine oli üheks osaks Peeter I Venemaa euroopastamise kavandis. Venemaa euroopalikumaks muutmine piirduski paljudel juhtudel vaid välise küljega: õukonnas keelati traditsioonilise vene riietuse ja pikkade habemete kandmine
annaabi.ee 
