TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3
rakendamise(nekrutiks võtmine vms.), lüürilisuse süvenemise ja/või regilaulustiili lagunemisega). Võib järeldada, et 18.sajandi alguses kuulusid regilaulud rahvaluule selliste tekstide hulka, mis aktualiseerudes lubasid kasutada juba olemasolevaid väljendeid. Üheks selliseks laulutraditsiooni püsimise eelduseks oli see, et reeglina ei kujutata neis ajaloolist aega, regilaulu ei kammitse ajastukroonika. Teabekesksed lood, nagu aja-ja isikuloolised muistendid või pajatused, pidid seevastu varasemaid teadmisi, kogemusi ja kujutelmi siduma konkreetsete kaasaegsete faktidega. Regilaulud kuulusid niisuguste sündmuste juurde, mis oma korduvuses saavutasid igavikulisuse mõõtme, teabekesksed pärimusliigid olid aga suunatud ajalooliste tõsiasjade meelespidamisele.Regilaule ei ole saanud saatuslikuks rahvastikukatastroofid, saatuslikuks sai hoopis talurahva elustiili muutus 19. sajandil.
vahel, jutustamise kaudu esitab ta olevikku ja minevikku, end ja teisi Soome: Leea Virtanen -"varastatud vanaema"- linnastatud ühiskondlikke pärimusjutte -ülo tedre retsensioon selle teose kohta. proovib panna folkloristika süsteemi, mis eestis on ja paneb ta pajatuste alla. (migrandid,kes ei oska kasutada wc-d, kass mikrolaineahjus jne) Eesti: Ülo Tedre -tunneb ära neis pajatused -1927 olustikulised ja isikuloolised jutud(o.loorits) -50ndal eduard laugaste - pajatus -1978 mall hiiemäe "kodavere pajatused" Tänapäeva pärimuse uurimine: *tekst- uurimisaladeks on teemad, zanrid, struktuurid, levik *kontekst - muutub väga tähtsaks, sest annab tähenduse. pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames. kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst. Kontekst: *tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja selle jutustamisest
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid
erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest
need
folkloorizanrid erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt muistend- Märchen , Sagen
naljand pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Usund/kombestik
Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik
jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks
muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu
allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne.
Rahvajutu liigid:
· muinasjutt muistend Märchen , Sagen
· naljand pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest,
esivanematest, naabritest jne. <
Nt saare nimede puhul enamasti kasutatakse väliskohakäändeid: Aegnal, Abrukal vs Muhus, Kihnus. Eesti külanimedes kasutatakse enamasti sisekohakäändeid. Õigem on lähtuda kohapealsest tarvitusest. Vere lõpulised kohanimed on levinud Kesk-Eestis enamasti. La lõpulised saaremaal. Ste lõpulised kagueestis. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad. Nimed mis on seotud mõne eluolulise joonega või avastamisel saadud muljetega, mis hiljem võivad ebaõigeks osutuda.nt Vaikne Ookean, Gröönima, Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare) Jakob kents- uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve nimelisi kohti. Kõrb, kõrve tähendus aja jooksul muutunud
annaabi.ee 
