minapildi säilitamine Eneseregulatsioonist sõltub Indiviidi ressursid on kaasasündinud ja subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks Eristatakse mõisteid "indiviidi ressurssideks ressursid" ning "isiksuslikud ressursid" Isiksuslikud ressursid on eelduseks subjektsusele, kuid
Näiteks kuulumine rahvusesse, vähemusgruppi, teatud kollektiivi, rahvatantsuansamblisse, mudellennundusringi, käsitöö klubisse, vms. Tavaliselt on identiteedi teadvustamine vajalik mingi ressursi kasutamiseks, näiteks toetuse saamiseks, poest alkoholi ostmiseks, klubisse sissepääsemiseks. Identsus - samasus, mis võimaldab olla küps täiskasvanu. Indiviidi ressursid - kaasasündinud ja omandatud psühhofüsioloogilised omadused, mis saades isiksusliku tähenduse, kujunevad isiksuslikeks ressurssideks. Isiksus - terviklik süsteem, inimindiviidi psüühiliste omaduste struktuur, mis võimaldab tal täita oma ühiskondlikke funktsioone, eristab teda ümbritsevast keskkonnast, aitab tal tunnetada end ühtse tervikuna, tegutseda tal vastavalt oma vaadetele ja veendumustele, moraalinõuetele ja hinnangutele, teadlikult püstitatud eesmärkidele ja vastuvõetud otsustele. Isiksuse aktiivsus enda arendamisel - õppija muutub tegutsevast inimesest uurivaks ja
Tööandja ja tööotsija peaksid olema partnerid, kellel mõlemal on oma huvid ja õigused ning valikuvõimalused. 5.2 Valik Valikust kõneldakse tavaliselt siis, kui kandideerimas on mitu inimest. Valiku eesmärk on leida sobivaim kandidaat teatud ametikohale. Eesmärgi saavutamiseks peavad olema määratletud õiged valikukriteeriumid ja tuleb kasutada sobivaid valikumeetodeid. Valikukriteeriumid jagunevad formaalseteks ning isiksuslikeks kriteeriumideks. Tüüpilised formaalsed valikukriteeriumid on inimese haridus, erialane väljaõpe, eelnev töökogemus, keelteoskus. Formaalsed kriteeriumid näitavad eelkõige seda, kas inimesel on olemas nõutavad oskused pakutava töö tegemiseks. Isiksuslike valikukriteeriumide alla kuuluvad nii isiksuseomadused kui ka suhtumised ja hoiakud. Teatavad oskused on tööga hakkamasaamise eelduseks, kuid ei ole reeglina piisavad tõesti heaks ja tulemuslikuks tööks.
õigesti kasutama õpetamine ja nendega toimetulek. ARENGUFAKTORID ARENGUFAKTORID Arengufaktorid: • bioloogilisteks Sotsiaalsed faktorid on seotud teiste inimestega, sootsiumiga, • sotsiaalseteks, kultuuriga ja mõjutavad inimest sünnist surmani. Seega: • isiksuslikeks. bioloogiliselt determineeritud inimene satub peale sündi Bioloogiliste faktorite mõju tähtsustamine ja nende faktorite uurimine sotsiaalsete mõjurite kätte, mis teda voolima hakkavad. algas koos geneetika avastamisega. Geneetilised tunnused on looduse Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad oma mõju juba enne sündimist
kastreerimiskompleks, Oidipuse kompleks, anaalne fikseeritus, emotsionaalsed häired, sadismijooned, mis viivad agressioonini, hirm autoriteetide ees. Väidab, et vägistajate vanemate seas olid domineerivad just emad, kes ei kiitnud heaks enda kui naise rolli · Vägistajad on arad, mitte kedagi usaldavad, sotsiaalselt kohanematud ning sadistlike omadustega · Vägistamist soodustavateks isiksuslikeks teguriteks on alkoholism, sadism, huligaansus, psühhoemotsionaalne lodevus; 58% vägistajatest on kuriteo sooritamise ajal purjus · Grupivägistajad on suhteliselt noored mehed, neil on madal haridustase ja madal seksuaalkultuuri tase, nende suguelu on korratu, nad ei püsi kaua ühel tööl ning tarvitavad sageli alkoholi · 78% vägistajatest olid alla 30 aasta vanad, 60% olid algharidusega, 59% olid
Töötajatele ebaselged firma eesmärgid ja väärtused, arusaamatud tööalased rollid, ebaselged prioriteedid, pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud tööülesanded, mittepiisav tunnustamine, mitteturvaline töökeskkond. 31. Eetiline juhtimine, eetika printsiibid ja eetilised dilemmad. Eetilised printsiibid Väärtused ja normid millega indiviid end seob, muutuvad isiksuslikeks suhtlemisraamideks. Eetilised printsiibid juhivad meid probleemsetes olukordades. Nad motiveerivad inimest käitumise, elu eesmärkide ja elustiili valikul, võimaldavad anda hinnanguid. Vastastikused kohustused üldiste väärtuste ja normide suhtes tekitavad grupisolidaar- suse ja kollektiivse teo. Väärtuste puudumine viib võõrandumisele, identsuse hajumisele, isiksuslikule ja sotsiaalsele desorganiseeritusele. Eetiline juhtimine
annaabi.ee 
