Avatud inimene näeb maailma omamoodi Psühholoogid kirjeldavad inimese isiksusejooni viie mõõtme kaudu, millest üks on avatus kogemusele, mis väljendub emotsioonide, seikluste, kujutlusvõime, uudsuse ja loovuse väärtustamises. Avatud inimesed näevad maailma otseses mõttes teistmoodi, saades kätte rohkem visuaalset informatsiooni, kui teised. Anna Antinor viis oma kolleegidega Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit
Rogers ja A.Maslow)-rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi , mis eristavad teda loomadest, eneseaktualisatsiooni,inimlikke tundeid ja kogemusi Kognitiivne psühholoogia(J.Piaget)-uurib kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine Psühhobioloogia-seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust Isiksusejoonte teooria(Raymond Catell)-isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, ning isiksusejooni saab mõõta. Psühholoogia uurimusmeetodid jaotuvad kolmeks Kirjeldavad uurimused(juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid) Korrelatiivsed uurimused Ekpiriment Koleerik(kr.Chol)-kollane sapp-kergesti ärritub.Väga aktiivne , tujukas,aga suudab tohutult hästi süveneda. Melanhoolik(kr.Melaschol)-must sapp-kurvameelne.Elab sügavalt läbi solvumisi,äärmiselt tundlik,unistav,mõtisklev,tasakaalutu Sangviinik(kr.Sanguis)-veri-keevavereline.Lõbusaloomuline,seltskondlik,elava
· Klassifitseeriv lähenemine Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest ( tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsiv 6) Psühhodünaamilise paradigma kohaselt inimese isiksuse määrab see, kas ja kuidas ta tuleb toime arengu jooksul esinevate teadvustamatute konfliktidega. Tõene 7) Isiksuse uurimise keskkondliku programmi kohaselt.... Keskkond mõjutab isiksuse arengut 8) Millised omadused ei iseloomusta isiksusejooni? Atributsiooni stiil peegeldab seda, kuidas inimene tõlgendab endaga toimuvaid sündmusi. Veelgi täpsemalt öeldes, kellele/millele ta omistab sündmuste põhjuseid. · seesmine stiil ma ei varunud õppimiseks piisavalt aega · globaalne stiil ma olen saamatu · Püsiv stiil Alati läheb just minul kõik halvasti · Püsiv ja globaalne stiil Minul läheb alati valesti · Väline stiil Mina ei saa sinna midagi parata, kõik on valitsuse süü · Mittepüsiv stiil
Märksõnad: · väljakutsuv · manipuleeriv · tähelepanu armastav · ebakindel · hell ja hooliv ALFRED ADLERI TEOORIA Austria psühholoog Alfred Adler (7. veebruar 1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli üks esimesi, kes 20. sajandi algusaastatel pööras tähelepanu laste isiksuseomaduste ja nende sündimisejärjekorra seose vahel. Sünnijärjestus ei anna tema arvates küll inimesele automaatselt teatud kindlaid isiksusejooni ja määravaks saab hoopis see, millised ootused on vanematel oma lastele ja milliseid positsioone lapsed endale perekonnasiseselt võtavad. Tavaliselt noorema õe või venna sündides saab esimene laps endale rohkem kohustusi ja vanemad ootavad temalt juba midagi enamat kui see enne oli. Esiklaps peab nüüd õppima oma asju jagama- talle antakse palju vastutust ja oodatakse, et ta näitaks nooremale head eeskuju. Seetõttu on
need omadused inimese tegudes, hoiakutes, tunnetes ja mtetes. 2. Isiksuse omadused varieeruvad inimeseti -s.t. inimesed juba sünnipäraselt erinevad oma isikuse omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo
4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1. Allport'i isiksuseteooria - Lingvistiliseks lähenemine ehk uuris isiksust keele kaudu. Kui keeles on tekkinud inimese iseloomustamiseks mingi omadussõna, siis see omadus, on reaalselt ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2
Tema hakkas inglise keelest välja noppima neid sõnu, millega saab inimese loomust iseloomustada. Ta noppis välja 18 000 erinevat sõna, mida kasutatakse isikute iseloomustamiseks. Kui ta taandas need ära (sarnase tähendusega sõnad, sünonüümid jne noppis välja) jäi neid ikka järele umbes 4500 sõna. Millised on nendest tuhandetest joontest, mida kasutatakse, tähtsamad? Olulisuse järgi jagas Allport need jooned gruppideks. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev isiksuses, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on asjad niimoodi, et on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. See on siis kesksete joonte grupp, mis annab isiksusele eripära, aitab teda paremini mõista ja iseloomustada. Need on need jooned, mis on
baasdimensiooni kontseptsiooni. Isiksuse baasdimensioonid Eysencki järgi on: ekstravertsus/introvertsus,neurotism (emotsionaalne stabiilsus või ebastabiilisus) ja psühhotism (agressiivsus, impulsiivsus või sõbralikkus,tasakaalukus. Viimasel aastakümnel on toimunud märgatav arvamuste ühildumine selles, et kõige õnnestumaks tuleks lugeda isiksuse viie faktori mudelit. See tähendab, et enamik isiksusejooni võiksid olla kirjeldatavad viie baasdimensiooni (Big Five) abil. Nende isiksuse baasjoonte nimetused töötsasid välja psühholoogid Paul Costa ja Robert McCrae ning nende esinemist hinnatakse NEO isiksuse 25 küsimustiku abil. Viis suurt dimensiooni koosnevad omakorda konkreetsematestkomonentidest ehk isiksuse külgedest.’ Neurotism – rahutu, ärrituv ja vaenulik, impulsiivne;
annaabi.ee 
