looduest, Jumalast ja kodust. ,,Emajõe ööbik I"(1867) See kogu pani aluse K tuntusele. Hiljem koostas ka II osa, kuid see jäi ilmumata. K mõlema luulekogu pealkirjad räägivad nii tema isikust kui ka tema ajast. Isamaaluule K varasemaid luuletusi, kus esineb isamaamotiiv on ,,Miks sa nutad?" Hoopis teistsugus meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt". Erinevalt K patriootiliste luuletuste enamikust ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. ,,Kodu" ja ,,kodumaa" on mõisted, mis saavad inimlikult mõistetavaks just eemalolijatele, sisendab Koidula. ,,Jutt" on igatsusluuletus, milles moodustub tervikkujund. Mõjuvuse saavutamiseks kasutab värssides nii alg-, lõpp- kui ka siseriimi. ,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. K oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isikliku sisu. Oma temperamenditüübilt oli K
Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Proosas rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40.-tel ja 50.-tel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. 23. Madis Kõivu näidendid ja proosa. „Põud ja vihm“, „Studia memoriae“ I–VI. Kirjandusringkondades servapealne tegelane, ei püüa kirjanik olla. Esimesed tekstid on sündinud ühistöös: „Küüni täitmine“ (Hando Runneliga) ja „Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus“ (Vaino Vahinguga). Looming on dialoogiline, ei ole realistlik, mingi hämarus
varjub põõsastikku ega taha ennast näidata, teiselt poolt aga on ta kõige virtuoossem laululindude hulgas. Isamaaluules esineb isamaa-motiive ,,Miks sa nutad?" Siin on juba olemas need metafoorid, mille kaudu hakati edaspidises kirjanduses eesti rahva ajalugu kujutama: muistne rõõmupõlv, järgnenud raske aeg ja uue hommiku saabumine. Teistsugust meeleolu väljendab hilisem luuletus ,,Jutt", ei vahenda see hulkades vastu kajavaid tundeid, vaid autori kõige isiklikumaid hingeliigutusi. Südamlik ja valuline kõla. See luuletus on Koidula testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. Isamaa on tema viimne mõte siitilmast lahkudes. Tegu on isikliku kui ka ajastulise ideoloogiaga. Oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isiklik sisu. Koidula ongi romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Vaimustusvõime on ta tugevaim külg, kiirgab
"Lossi" ja "Hingede öö" kompositsiooniline sarnasus. Siis kindlasti L. Carrolli Alice'i lood fantaseeriv vabadus andis ka R-le vabadust. Kasutab väga palju luulet, Eur 20. saj keskpaiga mod luule taust on tugev: T. S. Eliot, soome luulest U. Kailas. Ei soovita ka nagu taustadele taandada kogu lugemist, sest kuidagimoodi on tunne, et kui võtta R impersonaalsus, siis selle juures on "Hingede öö" isiklikum kui mõni teine asi. V-o 40-50ndate vahetus on see aeg, kus ta teeb isiklikumaid ja segasemaid asju. Romaani tegevus toimub surnud mehe majas ja see on mudeldatud ruum. Peame maja reeglite järgi toimima. Miks mitte ka teekonnaromaan. Teekond on maja sees, aga see on ikkagi teekond. Niisugust eksistentsiaalset rännakut annab sisse lugeda. Kui mingisuguseid vihjeid isiklikes tõlgendusteks anda, võib tähelepanu pöörata ängidele ja süütundega seotud asjadele. Sellest keegi väga mööda ei saa lugeda. Kohtuprotsess - süüdiolemise küsimus tekib mingil moel
Romaan ,,Korter" (1985) on peetud eesti esimeseks postmodernistlikuks teoseks. Romaanid ,,Nime vaev", ,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud", ,,Torn" on autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40-50ndatel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. Shakespeare'likud puntrad, milles põimuvad reetmine, mäletamine ja unustus. 24. Madis Kõivu näidendid ja proosa. ,,Küüni täitmine" (1978) esimene ilukirjanduslik tekst (ilmus Jaanus Andreus Nooremb nime all; koos Hando Runneliga). Kõivu kirjutamisviis pole realistlik, lähtub modernistlikust traditsioonist. Tugev dialoogilisus on olemuslik, avaldub
annaabi.ee 
