.8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „I am a Camera“, mis oli kohandatud lühiromaani“ Goodbye Berlin“ (1939) Christopher Isherwood poolt.
Tarbimine ja õnn. Oma vajaduste ja heaolu tootmine ja pidev täiustamine (Baudrillard, 1998). Pakutavate toodete planeeritud või tehniline vananemine. Globaalne tarbimiskultuur ja Aasia üha suurenev roll (nt šokolaadi tarbimine). Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Lévi-Strauss 1979, Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1979) o Barthes - esimene, kes käsitles materiaalse kultuuri sümbolilist tähendust arenenud tarbimisühiskonna kontekstis. Toodete müütilised tähendused. o Uus Citroën. Autod on gooti katedraalide ekvivalent (kultuseuued objektid); mugava kodumajapidamise pikendus. (Barthes) o Inimesed kasutavad objekte tähenduste konstrueerimiseks ja omistamiseks (Lévi-Strauss).
Kultuuriline hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline elupiirkonnast tingitud eraldatus 7. Loeng Tarbimisühiskond *Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1978) Organisatsioon ja tarbimine. Arstid tarbivad teiste nimel. Medical Innovation: A Diffusion Study (Coleman, Katz, and Menzel, 1966). Siit: Mitte ainult indiviidid tarbivad vaid samuti organisatsioonid; organisatsioonidele suunatud reklaam Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
vastasmõjusuhe (nt eluasemeväljal: identiteedi konstrueerimine elamisviisi kujundamise protsessis erinevatele eeldatavatele elamisviisidele orienteeruvad residentaalsed kinnisvara turud; infotehnoloogia väljal: tarbimine, tootmine ja brändimine) TARBIMISÜHISKOND Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja status: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine: Barthes (1957), Douglas ja Isherwood (1978) (Rõhutasid tähistamist ja materiaalsust. See mida me tarbimine, ütleb nii ühiskonna kui ka sinu enda kohta) Organisatsioon ja tarbimine (Mitte ainult üksikinimesed ei tarbi, vaid ka organisatsioonid/ettevõtted. Nt üksikisikul vaja ühte, maksimaalselt kolme wc potti, aga kui ehitatakse hotelli, siis vaja palju rohkem potte) Demonstratiivse tarbimise konseptsioon: Veblen (1899) (oma
see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see
Mis see tähendab? Sotsiaalne maailm ehk ühiskond tähendab suures osas norme, mis on inimeste loodud kuid samas objektiivselt olemas. A arvab, et asju on vaja niimoodi kasutada, ta ütleb seda B-le. Kui tuleb C, siis on olemas juba objektifitseeritud ,,asjade kasutus". See tähendabki, et sotsiaalne maailm on inimeste loodud ja inimesed on sotsiaalse maailma produktid (Berger ja Luckmann 1966). Tähendusega asjad: Sellest on rääkinud ühena esimeste hulgast süstemaatiliselt Douglas ja Isherwood (1979) The World of Goods: tarbimine on maailm kaubandusest edasi (beyond commerce). Kaubandusega piiratud kuid samal ajal eelküige kultuuriline. Näitlikustavad tõekspidamisi, konkretiseerivad neid. Stabiliseerivad tähendusi, mis muidu on suhteliselt ujuvad. Olulisemgi veel on asjade omadus märkida sotsiaalset identiteeti. Kuid asjad ise liiguvad ning asjade tähendus ajas muutub, nagu nägime Appadurai ja Kapytoffi puhul. Seega
annaabi.ee 
