Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. 3 Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike vahekordade klaarimine, nekrutite värbamine, kontroll kauplemise ja maksude üle, rahva
seotud teemad (kodanikuõigused ja –vabadused, poliitiline enesemääramise õigus ja autonoomia) 1905.a. virgutas poliitilise ja kultuurilise pluralismi õitselepuhkemist, inimeste sotsiaalse mentaliteedi muutumist, sünnitas usku paremasse tulevikku. 10 1905.a. revolutsioon andis tõuke nn. moderniseerimisele, toimus üleminek isevalitsuselt duumamonarhiale, kuid see polnud piisav selleks, et uut revolutsiooni ära hoida Konstitutsiooniline kord Vene riigis seati sisse ülalt. Kodanikuühiskond polnud selleks küps. Vene rahvas polnud valmis nn. Lääne demokraatiaks.
Paljud ajalehed suleti, nende seas ,,Uudised" ja ,,Teataja". Keelustati sotsialistlikud organisatsioonid. Selle aja jooksul sai Eestis surma ligi 500 inimest ja rohkem kui 700 pandi vangi või saadeti asumisele. Esimese maailmasõja eel POLIITILINE TEGEVUS. Ainsa eesti erakonnana lubati jätkata Eesti Rahvameelsel Eduerakonnal. Tsaar Nikolai II lubas esiimest korda kokku kutsuda üleriigilise rahvaesinduse Riigiduuma, mis märkis üleminekut isevalitsuselt duumamonarhiale. Eestis valiti Riigiduumasse viis saadikut, kelle seas oli alati ka eestlasi. Saksamaa märkas oma võimu vähenemist ja püüti suurendada mõju kohalikule rahvale, ärgitades eesti lapsi nüüd saksa koolidesse astuma. 1904 Tallinnast alanud linnavolikogude minek eestlaste mõju alla jätkus järgnevatel aastatel. 1906-1914 said eestlased enamuse veel Võru, Haapsalu, Pärnu ja Rakvere juhtorganeis. MAJANDUSE ARENG. Vaatamata olnud majanduskriisile jätkus majanduse edenemine
toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga. Revolutsiooni lüüasaamisele järgnes reaktsiooni üldine pealetung, varemlubatud õigusi ja vabadusi hakati tagasi võtma. 3. juunil 1907 saadeti laiali opositsiooniline II Riigiduuma ja kehtestati valitsusele soodne valimisseadus. Siiski oli Vene riigi poliitilises korras toimunud põhimõtteline muutus: üleminek piiramata isevalitsuselt duumamonarhiale, mis fikseeriti 1906. aasta põhiseaduses. Impeeriumi parlamenti (tegutses 1906–1917) valiti Eestist 20 saadikut, neist 13 eestlast, kes tegutsesid blokis Vene Konstitutsiooniliste Demokraatide Parteiga (kadetid). Riigiduuma ei suutnud Baltimaade teravaid probleeme küll lahendada, kuid andis võimaluse teadvustada neid Venemaa avalikkusele ja maailmale. Sõjaseisukord Balti kubermangudes kestis kuni 1908. aasta augustini, mil see asendati
Parlamenti pääsesid isegi illegaalsete parteide esindajad. Konstitutsiooniline kord Venemaal seati sisse ülalt, see ei tuginenud kodanikeühiskonnale. Vene rahvas polndki sel ajal valmis vastu võtma Lääne tüüpi demokraatiat. Üldised vabad valimised oleks viinud katastroofini. Teravad poliitilised vastuolud ei kao kuhugi. Liberaalid tervitasid konst. reformi, kuid põhiseaduse piiratud iseloom ei rahulda. Radikaalid tahtsid vabariiki, sotsialistid absoluutset rahvavõimu. Üleminekuga isevalitsuselt duumamonarhiale ei muutnud kohalikku halduskorda. Kubermanguvalitsus kuberneriga. Kuberner on valitsuse kõige kõrgem kohalik esindaja. Allub siseministrile. Oli mitme kubermanguasutuse eesotsas ja pidi kohapeal ellu viima keisri ja keskvalitsuse tahet. Õigeusu kiriku valitseva seisundi kindlustamine, talupoegade ja mõisnike vahekordade klaarimine, nekrutite värbamine, kontroll kauplemise ja maksude üle, rahva tervishoid ja vaestehoolekanne, ehitused ja