Ivan ei saa kelleltki hellust ja armastust nagu lapsed vajavad. Tema päevad mööduvad julmi mänge mängides- lõhkudes, laamendades ja loomi piinates. Sellised asjad pakuvad talle lõbu juba varases eas. Ivan ei tunne ennast piisavalt võimsalt olles suurvürst ning ta laseb ennast ametlikult tsaariks kroonida. Kroonimistseremoonia toimub Moskvas 16.jaanuaril 1547. aastal. Ivan nimetatakse oma alamate juuresolekul pühaks tsaariks, kes on kroonitud Jumala poolt, kõikide Venemaade isevalitsejaks. 3.veebruaril 1547 abiellub Ivan Anastassia Romanovaga Uspenski katedraalis. Esimesest silmapilgust peale tundis Ivan Anastassiaga rääkides midagi sellist, mida polnud enne tundnud ning ta otsustas ta omale naiseks võtta. Ivanil oli kokku kirikust hoolimata kaheksa naist. Paljud neist surid kahtlasel moel või katku kätte. Üks tema naistest- Marfa sureb juba umbes kaks nädalat pärast Ivaniga abiellumist.Selle peale Ivan raevub ning kahtlustab mürgitamist. Ta laseb
rajamisel tähtsat osa, lõhenes ning nõrgenes Suure kirikulõhe tagajärjel üha. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa tahtis lääne kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofja oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab territoriaalselt ja kultuuriliselt saada Euroopa suurriigiks. Peetri edu tulenes enamjaolt tema jõulisest isiksusest ning tema kavatsused ületasid tulemusi märgatavalt. Romanovite tõusu aja valitsejad: Mihhail(1613-1645), Aleksei Mihhailovits(1645-1676),
trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab saada territoriaalselt ja kultuuriliselt Euroopa suurriigiks. Sundinud aadlile peae Lääne-Euroopa kombed, süvendas Peeter tegelikult lõhet selle ja muu elanikkonna vahel tulevikus. Tema katseid kaasajastada Venemaa haldust takistas haritud ametnike vähesus, tema
vene messianismile ning põhjenduse ja õigustuse järgnevatele vallutussõdadele. Ivan Julm Pärast Vassili III surma 1533 päris võimu tema kolmeaastane poeg Ivan IV [153384]. Viis aastat valitses regendina Ivani ema Jelena Glinskaja, kelle surma järel 1538 vallandunud bojaarivaenused ähvardasid riiki kaosega. 1542. aastal metropoliidiks saanud Makaril õnnestus võim konsolideerida ning kroonida täisealiseks saanud Ivan 1547. aastal ,,tsaariks ja kogu Venemaa isevalitsejaks". Tiitel isevalitseja (), mis esialgselt rõhutas Venemaa sõltumatust välisest võõrvõimust, sai nüüd tsaari autokraatliku võimutäiuse sümboliks. Noor tsaar kutsus bojaariladviku ja kõrgemad vaimulikud lepituskogule ning alustas ümberkorraldusi, mille eesmärgiks oli ajakohastada nii rahvaarvult kui pindalalt mitmekordseks kasvanud riigi valitsemist. Aastatel 155051 võeti vastu uus üleriigiline seadustekogu () ning ühtlustati kirikukorraldust.
sealt tagasi pöördus alles pärast okt pööret, jõudis 1918 suvel Vladivostoki ja liikus Vm siserajoonidesse, Ufaas nov 1918 tehti temast Vm ülemvalitseja. Kui palju ise vandenõulastega seotud oli, pole teada, on arvatud, et määramine tuli talle üsna ootamatult. Võttis ettepaneku vastu. Samal ajal toonitas algusest peale, et tema eesmärgiks pole mingil juhul sõjaväelise diktatuuri sisse seadmine või Vm isevalitsejaks saamine, kogu oma diktatuuri teostab vaid käimasoleva sõjaolukorra ajal sõjalistest vajadustest tingituma, eesmärgiks viia AK valimisteni ja anda nende kätte otsustamisõigus Vm tuleviku üle. Kogu Siberi aladel oli Vm saanud endale ühe ülemvalitseja, astus kontakti ka Antandi riikidega, kes olid õige pea valmis teda tulevase Vm valitsejana tunnustama, lubati ka maj, pol ja sõjalist abi anda. 1918 märtsis alustasid Koltšaki väed Uuralitest uut suurt pealetungi
annaabi.ee 
