Järgmisel või ülejärgmisel aastal kavatsen võtta juurde veel soome keele. Ma ei tee seda sealsel tööturul kandideerimise eesmärgil, usun, et pigem loon sellega paremad karjäärivõimalused kodumaal. Olen selgusele jõudnud, et minu tulevikuamet peaks hõlmama suuresti ka audiovisuaalset ajakirjandust. Seega keskendun pärast sissejuhatavate ainete läbimist rohkem sellega seotud ainetele. Tahaksin kindlasti liituda meediaalase isetegevusliku organisatsiooniga ja otsin võimalusi suvepraktikaks , et vastavaid oskusi õppida ja arendada. Õpioskusi saan omandada ja arendada ka väljaspool akadeemilist süsteemi.Avastasin enda jaoks hiljuti internetisaidi www.coursera.org , kus saab osaleda tasuta veebipõhistel kursustel. Valida saab paljude erinevate teemade vahel. Ma ei ole seni ühelegi registreerinud, kuid need tunduvad üsna kasulikud olevat. Mind ei huvita eriti, kas ma saan
andnud muusikateadlane Elmar Arro, kes nägi selles progresseeruvat liikumist. Ta väitis, et orkestrid piirdusid oma tegevuses ainult ajaviite- ja tarbemuusika viljelemisega. A.Kasemets tõi aga esile vennastekoguduste määrava osa esimeste orkestrite asutamisel, tehes seda Torma ja Väägvere orkestrite asutamisloo põhjal. 3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE 1880-1891 aastatel tegutses Eesti aladel umbes 250 isetegevusliku eestlaste orkestrit ja 7 ansamblit, millest maal 211 orkestrit ja 5 ansamblit, linnades vastavalt 37 ja 2. Enim oli orkestriliikumisest haaratud Tartumaa, kus mängukooride arv ulatus ca 80-ni ning enamikus kihelkondades leidus mitu aktiivselt tegutsevat kollektiivi, samal ajal kui Tabel 1Orkestrid maal 1880-1891 Maakond Koosseis ansamblid Viiulikoor
I maailmasõja tõttu 1916. aastal katkes seltsi tegevus, kuid 1922. aastal tegevus taastati ning organiseeriti kihelkondlik laulupäev 30. juulil. "Ilmatari" laulukoorid astusid Eesti Lauljate Liidu liikmeks. Suuri teeneid kunstilise isetegevuse elustamisel peale sõja- aastaid pälvis Julius Vaks. Ta organiseeris segakoori (1948) ning peale tema surma jätkas koori juhatamisega 45 aastaks keskkooli õpetaja Ants Ruut. Vaksi poolt loodud meeskoor töötas edasi tänu isetegevusliku koorijuhi Jaan Joandi tööle. 1959. aasta septembrikuus moodustati uus segakoor, mille juhatajaks sai keskkooli muusikaõpetaja Mare Erik. Suure-Jaani koori taaselustamisel olid abiks ka Viljandi kultuuritegelased eesotsas Kalev Raave ja Priit Ausperega. (Jürisson 2005, Erik 1962: 15) Alates 1959. aastast olid kooril tihedad sidemed Villem Kapiga, kelle abi eest valiti ta koori teiseks audirigendiks. ,,Ilmatari" laulukoor on võtnud osa kõigist laulupidudest alates 1894. aastast
veelgi populaarsem, mõne aasta pärast oli 3000 tellijat. Ühte ajalehte lugesid ka need, kes ei tellinud ajalehte, käidi naabrite juures lugemas ajalehte. Alahoidlikus, ei soovinud minna konflikti kohalike võimukandjatega (Rüütelkond). Kui Jannsen oleks üritanud radikaalset programmi edendada ajalehes siis oleks tema ajalehe ilmumist lõpetatud. Majanduse selts (Vanemuise eelkäija), laulu ja mänguselts, kus harrastati koorilaulu ja isetegevusliku teatrit. Estonia selts, tegeles teatri tegevusega. J. V. Jannsen kui asutas Vanemuise seltsi, siis mõistis, et tuleb teha suure rahvusliku ürituse. Vanemuise seltsis peeti mitmeid ettekande koosolekuid. C. R. Jakobson pidas oma kuulsat isamaa kõnet Vanemuise seltsis. Selleks, et ideed hakaksid liikuma on vaja aktiivset tõuke jõudu, oli vaja aktiivsete patriootide tegevust. Asutati Eesti kirjameeste seltsi 1870/1872 (1870- Kui saadeti
loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu rõõmustas vanemaid ning nende suurimaks sooviks sai näha teda mõne naaberlinnakese kirikuorganisti kohal. Kuid nooruk ise, Barezzi ja Provesi tajusid senise heliloomingu takerdumist isetegevusliku komponeerimise kammitsaisse ning Giuseppe otsustati saata Milaanosse edasi õppima. Barezzi energilisel kaasabil eraldas linna hoolekandeühing Monte de Piet talle väikese stipendiumi, millele vastutulelik Barezzi omapoolse rahasumma juurde lisas. Elukohavahetus 1832. a. hiliskevadel tõi Giuseppe Verdi ellu uue ja väga olulise etapi. Lombardia pealinna valgest marmorist hiiglaslik katedraal, uhked lossid ja monumendid,
annaabi.ee 
