riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja preemiaid: kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, sportlastele jne. Kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegutsesid aktiivselt. Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Loodi sümfoonilisi suurteoseid, näiteks: Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. Tugevnes ka laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Kasutatud materjalid: Mindomo.com - Mind map ,,Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal" Vikipeedia.org Dzäss, muusika, muusikaliigid, muusikastiilid, tants Kuuste.ee Powerpoint, Kultuur kahe MS vahel 2 . 2
Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid mitmed uued professionaalsed teatrid, koorid ning orkestrid. Välja hakati andma palju maailmakuulsaid kirjandus teoseid, ajalehti ning ajakirju. Muusika ja kunsti valdkonnas hakkasid silma jääma just rohkem noored põlvkonnad. Kasvas isetegevuslike kooride ning orkestrite arv. Teatri valdkond arenes esialgu Tallinnas, kus asus kolm kutselist teatrit. Kutselisi teatreid asus ka Tartus, Narvas, Pärnus ja ka Viljandis. Üks silmapaistvamaid neist oli Estonia teater, kus näidendati ka oopereid ja ballette. Asulates üle kogu Eesti loodi näiteringe. Asutati ka Eesti Näitlejate Liit, kuhu koondati näitlejaid ja lavastajaid. Arenes ka filmikunst.
Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud. Kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv Üldlaulupidude traditsioon Tuntumad teosed Eevald Aava ooper „Vikerlased“ Artur Kappi oratoorium „Hiiob“ Cyrillus Kreegi „Reekviem“ Kunst 1918 Tartus ühingu Pallas asutamine Kunsti edendamine ja tutvustamine Näituste korraldamine Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt
väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid. - Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kunsti.muuseum ja Kunstihoone. Muusika : - Eesti muusika rikastus nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. - Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreerid. - Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. - Säilis ja tugevnes kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 8. Muutused olmes II MS vahel Sõja-aastail olid inimesed paljust pidanud loobuma ja nüüd tahtsid nad saada tasu kannatuste eest. USAs ja rikkamates Euroopa maades ostsid inimesed üha rohkem uusi elektrilisi kodumasinaid ja elu muutus lihtsamaks. Transpordi areng andis inimesele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Sellega
ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi
Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti kehtestati Nõukogude Liidu konstutitsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid: Eesti NSV Ülemkogu(parlament) ja Rahvuskomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistliukust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. 7. Millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid? Ühiskondlik ja kultuurielu allutati kontrollile, kaotati isetegevuslike seltse, suleti ajakirju, hävitati sambaid ja raamatuid, katkestati välisside. Kõik eraettevõtted riigistati, talu võis olla maksimaalselt 30ha. Raha ja elatusreformi tulemusena langes elatustakse, tekkis toidu ja tarbeesemete kriis. 8. Millal oli Eestis 1. massiküüditamine, mida kujutas? 1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas, mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise. Eestist küüditati üle 10 000 inimese.
ning tekkis üleüldine hirmu õhkond Majandusele: Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kinod, suuremad elumajad jne) Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Suurematest taludest tehti äralõikeid, mis jagati uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tagajärjel langes elatustase, tekkis toidu ja tarbeainete puudus Kultuurile: Ühiskondlik-ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Likvideeriti isetegevuslike seltse, suleti ajalehti ja ajakirju, hävitati mälestusambaid ja raamatuid, katkestati igasugused välissidemed. 5.Saksa okupatsiooni mõju Ühiskonnale ja kultuurile: Keelustati igasugune poliitiline tegevus, seati sisse range kontroll kõigi eluvaldkondade üle, käivitati repressioonid. Esialgu arreteeriti peamiselt kommuniste ent peatselt algas ka mitmesuguste keeldude/käskude vastu eksinud ja rahvuslikult meelestatud inimeste vangistamine. Ainuüksi
põlvkond, keda tuntakse õhise nime Arbujad all. 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst Varasemast ajast tuntud heliloojate kõrval alustasid oma loometeed kodumaal ettevalmistuse saanud noored helikunstnikud. Eesti muusika rikastusid nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning kooli- ja soololauludega. Heliloomingut vahendasid paljud heatasemelised orkestrid ja andekad interpreedid. Oluliselt kasvas isetegevuslike kooride ja orkestrite arv. 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunst edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike isikunäitusi ja väliskunsti väljapanekuid ning hulgaliselt vaidlusõhtuid, kus diskuteeriti nii kunsti kui ka teiste kultuurivaldkondade õle. Väljaspool Tartut olid peamisteks kunsti tutvustajateks Tallinnas asuvad Eesti Kustimuuseum ja 1934. aastal valminud Kunstihoone
elada, sest toodangu eest maksti kõrget hinda. Oli võimalik isegi kasumi arvelt preemiat saada ja see motiveeris maarahvast veel paremini töötama. Kohanimed: Viljandi, Eesti, Tori. 4.2. Punalipp 29. 1975. aasta üldlaulu- ja tantsupeo paremaks ettevalmistamiseks ja isetegevuskollektiivide kvalifikatsiooni määramiseks korraldavad Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjon ja Eesti NSV Kultuuriministeerium isetegevuslike kooride võistulaulmise, puhkpillide võistumängimise ja tantsurühmade võistutantsimise (Toome: 1975). Töö kõrval on eestlane ajast aega huvitunud kultuurist. Väärib imetlust, et ilumeel meie rahvale nii tähtis on. Kindlasti on see aidanud ettetulevate raskustega hakkama saada ning laulu- ja tantsuväljak on aidanud valitsevatest oludest üle olla ning iseendaks jääda see on põhjus, miks tänaselgi päeval eestlastena säilinud oleme.
annaabi.ee 
