1994 aastal siirdus pagulasse palju loovinimesi, kes jätkasid uutes kohtades oma loomingut, mis jäi kahjuks suuremale osale kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid selleks enamasti pilli-, rahvatantsu-, ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suureks tähtsaks sündmuseks oli ka laulupidude traditsiooni taastumine ja suursündmuseks kujuneski 1947. aasta üldlaulupidu. Need muutusid omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Lisaks soodustasid kultuurihuvi ka linnastumine ja rahva haridustaseme tõus. Kasvas ajakirjanduse, raadio televisiooni osatähtsus, mis aitas kaasa kultuurilevitamisele.
Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripärandit, selleks puhastati raamatukogud kodanliku ühiskonna pärandist. II MS järel jagunes eesti kultuur kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama'' ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrastuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1960.aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus. Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme näiteks paljud õpilased said
aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955
aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955
aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955
aastatel. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis ühiskonnas leevenes ja see võimaldas vanema põlvkonna haritlastel oma loometöö juurde tagasi pöörduda. Algas eesti kultuuri osaline taastumine, milles järjest olulisemat osa etendas haritlaste uus põlvkond. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955
annaabi.ee 
