puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Ameerikasse asumise taga peitusid sageli ka majanduslikud põhjused. Koloonia anti loomisel vastava volikirjaga kas mõnele kompaniile või üksikomanikule. See ei tähendanud siiski viimaste õigust asumaale, kõrgeim võim kuulus seal ikkagi Inglise kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga. Kuigi I kontinentaalkongress lootis rahumeelsele
Ameerikas oli inimestel vabadus luua riik, mida nad ise tahavad ja mille eest nad olid valmis sõdima. See loob aluse isamaaarmastuse tekkimisele. Usk mängis suurt rolli ühtse rahvuse tekkimisel. Puritaanid panid palju rõhku pühakirjade lugemisele ja 1647. aastal tehti ladina koolide olemasolu igas väiksemas linnas kohustuslikuks. 17. sajandil asutati esimene kõrgkool ning sellele järgnesid veel teised. Mida rohkem haridus levis, seda iseteadlikumaks muutusid inimesed. Hakati tahtma isesesvust Briti impeeriumist. Benjamin Franklinist sai kolooniate iseseisvuse eest võitleja. 1776. aastal 4. juulil võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas 13 Põhja- Ameerika kolooniat isesesvaks. Selleks ajaks olid kasvanud erinevused Põhja ja Lõuna vahel. Lõunas valitses põllumajandus- ja põhjas industriaalühiskond. Sellega jaotati Ameerika kaheks erineva mõtteviisiga osaks. See tekitas nende kahe vahel hulgaliselt
3 Sissejuhatus 15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese ajaga suuri varandusi tänu iseenda ettevõtlikusele, muutusid iseteadlikumaks ja enesekindlamaks. Nad nägid, et elu ühsikonnas ei kluge mitte "jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel, vaid, et inimene suudab ka ise palju rorda saata. Siit sai alguse usk inimesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. Kasvas huvi kõige maise, nii inimese kui ka teda ümbritse looduse vastu, See huvi omakorda soodustas mitmete teadusharude arengut, samal ajal lõdvendades usukammitsaid. Muutunud
majanduslikud põhjused, vaesemad lootsid leida vett ja leiba. Kolonistid hakkasid algusest peale moodustama omavalitsusi, kuigi riiki juhtis siiski kuningas. 1636. aastal tuli kokku Virginia asunike üldkogu, mis võttis vastu koloonias kehtiva seadustiku. Järk-järgult moodustusid seadusandlikud kogud. Asumaade omavalitsuse arengut soodustas nende kaugus, nad asusid kaugel ookeani taga ja kuningavõimul oli raske neid ohjata. Kuid mida rohkem asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine just Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas parlamendi tolli-ja maksupoliitika. Seoses sellega võeti 1765. aastal vastu tempelmaksuseadus, millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõikidele ametlikele dokumentidele. Ameerika põlisasukateks olid indiaanlased, kes jagunesid paljudesse hõimudesse
1619.a hakati ameerikasse sisse vedama Aafrikas neegerorje,tõõjõuna lõunaosas.Valgeid asukaid oli P-am 1775a üle 2,5 milj. Riigivõim ja omavalitsus. Koloonia anti kompanile või üksikomanikule.Kõrgeimvõim kuulus ikka Inglise kuningale.P-Am olid inimestekl kõik õigused vabadused,mis Inglismaal.Kolonistid siiski moodustasid omavalitsusi.Moodustusid seadusandlikud kogud 13 koloonias.Asumaade omavalits.arngut soodustas see,et paikneti kaugel ookeani taga.Mida enam asumaad edenesid,seda iseteadlikumaks muut.kolonistid.1765a.astusid nad välja tempelmaksuseadse vastu,keht. Septs.maks ajalehtedele jne.Suured lahkhelid kolonistide ja Briti parlamendiga. Indiaanlased,valged Ameerika põlisasukad olid indiaanlased,jagunesid hõimudesse(u 400),rääkisid erikeeli.Elamusting.erinevad.Indiaanlasedc võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult,kuid neisse suht.üleolevalt.Põliselanikelt võeti maad ära.Puhkesid kokkupõrked.Indiaanlased taipasid ,et uute sisseränne on ohuks nende elanikele
sõdadega tõstavad eestlased sagedasti võitluselippu. Iseäranis pärast Durbeni lahingut on ordu ja ristiusuliste valitsus kõvasti kõikumas. Paavst hakkab ordut vähehaaval ikka enam soodustama. Ristisõdijad (ja lunastusrahad ristisõjast vabastamise eest) määratakse nüüd otseteed ordule toeks ning ordu käsutada. Paavst jõuab otsusele, et ilma orduta on ristiusuliste valitsus ja ristiusk Liivimaal hädaohus. Nii toibub ordu uuesti, saab veelgi iseteadlikumaks ning mõjuvamaks ja püüab ühes piiskoppidega omale püsivat tuge maal soetada vasallide näol, neid ikka enam vastolusse seades pärismaalastega ja pärismaalaste õigusi neile ohverdades. Vasallid saavad nagu vahemeesteks maaisanda ja pärismaalaste vahel. Esmalt jätab maaisand vasallidele mõnede pärismaalaste üksuste maamaksud, vahest ka kohtupidamise sissetulekud. Vähehaaval hakkavad vasallid pärismaalaste üle kohtumõistmisest osa võtma ja seniseid foogtide õigusi omandama.
annaabi.ee 
