puhul alatihti. Tihtipeale on põhjuseks tänapäeva kiire elu, mis tähendab, et vanemad on ametis oma karjääriga ning ei pühenda piisavalt aega ja tähelepanu lastele. Lapsed pannakse juba varakult lasteaeda ning neid kasvatavad võõrad inimesed. Vanemate ja laste vahele tekib lõhe, mis tähendab, et lapsed pole harjunud oma probleemidest neile rääkima, otsides seejärel abi mitte nii headest allikatest, mille tagajärgedega ei osata arvestada. Lapsed arvavad, et on iseteadlikud ja targad, ei suuda ära oodata, kuni saavad kodust välja kolida ja oma elu alustada. Vähe on neid peresid, kus elab koos mitu põlvkonda harmoonias. Kuigi võib arvata, et perekonnavaheliste tülide, arusaamatuste ja vähese suhtlemise tulemus on ainult negatiivne, võib laps osata sellest palju tulevaseks eluks õppida ja seega teab, milliseid vigu tulevikus vältida. Kokkuvõtteks võib öelda, et põlvkondade vahelised muutused ja lahkhelid on paratamatud.
2900 aastat tagasi tõsteti aga kass jumalanna seisusesse. Jumalanna Bastet pühas linnas Bubastis on leitud suurel hulgal mumifitseerituna maetud pühi kasse. Vaatamata egiptlaste kehtestatud väljaveokeelule, levisid kodustatud kassid sealt tasahilju ka mujale. Ka Christopher Columbus võttis kassid näriliste vastu oma laevadele. Võrreldes koertega, on kassid vähekodustatud, pigem on nad kohanenud inimeste kohaloluga. Enamuses neist on iseteadlikud kodutiigrid, kes ei allu kõrgemalt tulnud käskudele. Kasside heaolu on otseses seoses inimese võimega tagada nende metsikute esivanematega sarnane eluviis ja toitumine.
muutunud raha teenimine ja motoks sai lause ,,Aeg on raha!". Üha vähem sünnitati lapsi ja aina enam taotleti positsiooni ja heaolu. Lapsed kasvasid võõraste hoidjate, kasvatajate hoole all. Sellel ajal sai alguse vanemate ja laste vaheline lõhe, kus kumbki osapool ei mõista teineteist. Pisipõnnid kasvasid üheskoos ja neil hakkas tekkima arvamus, et saavad hakkama ka vanemateta ja see arvamus on ajaga vaid süvenenud. Lapsed ei kuula vanemate sõna, arvavad, et on piisavalt targad ja iseteadlikud. Eakaaslased kinnitavad nende arvamust ja ühiselt jõutakse arusaamisele, et kool on igav ning elu on tegelikult palju lihtsam ja toredam, kui täiskasvanud seletavad. Kohustusi neil pole ja need pisikesed ülesanded, mida täiskasvanud vahepeal annavad, on neile vastumeelsed. Kambavaim on see, mis on nende jaoks tähtis, loetakse minuteid, et täiskasvanuikka jõuda ja siis kodust ära minna oma elu peale. Väga vähe on neid peresid, kus koos elavad mitu põlvkonda ja nende suhetes valitseb
Domineeris põllumajandus. Tarvitati palju terasvilja ja kala (peamine liha). Piimatooted. Imporditi soola; eksporditi metalle ja karusnahka ning kala. Rahvaarv hakkas taas tasapisi kasvama. 1,2 milj XVII saj keskel. Elati nii külades kui ka üksiktaludes. Eluasemed olid lihtsad, kuid omati kohati ka mõningast varandust (hõbe) Rootsi ühiskond ja kaubandus XVII saj Talupoegadele kuulus 60% maast, mis tegi riigi erakordseks, sest mujal kuulus talupoegadele maad kordi vähem. Talupojad olid iseteadlikud, ettevõtlikud ja sõltumatud. Talupojad olid esindatud Riigipäeval. Linnad kasvasid ja arenesid, kuid väga suurt tähtsust ei omanud. Linnaelanik oli käsitööline ja kas sakslane, hollandlane või sotlane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Noor kuningas Gustav II Adolf oli kogenematu ja tema riik oli raskustes: sõjad, kaubandusblokaad, kõrged maksud jne. Riigikantsler Axel Oxenstierna: ``Esiteks on üleüldiselt teada, et kõik meie
(puritaanid, kveekerid jne). Aastaks 1733 oli USA alal 13 briti kolooniat: põhjas Uus- Inglismaa (Connecticut, Massachussets), Kesk-Atlandi (New York, Pennsylvania) ja Lõuna (Virginia, Georgia, Maryland). Lõunas domineeris orjusel põhinev istandusmajandus, keskel farmipõllumajandus, põhjas metsandus, laevaehitus, kaubandus. 1760ndaiks aastaiks elas P-Ameerikas ca 1,6-17 miljonit kolonisti. Kolooniad olid üpriski autonoomsed ja iseteadlikud. Rahulolematus Briti ülemvõimuga Põhja-Ameerika kolooniates süvenes 1760ndatel aastatel – osaliselt oli selle põhjuseks 7aastase sõjaga seoses suurenenud maksukoormus. Sügavamaks põhjuseks oli aga briti poliitika, mille eesmärgiks oli säilitada Ameerika kolooniad odava tooraine baasina, pärssides kohaliku tootmist (keelati nt suurte rauasulatusahjude ehitamine) ning tõkestades mitmesuguste kaubanduspiirangute abil kolooniate kaubandust muu maailmaga
201 Noored kaotavad sageli reaalsustaju ning tunnevad, et “niimoodi mõeldes see niimoodi toimubki” ning et kui nad midagi usuvad piisavalt tugevalt, saab see tõeks, ilma, et ise peaks midagi selle heaks tegema. Noored kalduvad olema äärmiselt kriitilised (eriti vanemate ja teiste autoriteetsete isikute vastu), vaidlushimulised, iseteadlikud, enesekesksed, kõhklevad ning silmnähtavalt silmakirjalikud. Elkind (1984) kirjeldab erinevaid mõtteprotsesse, mis on noorukite isiksuse kujundajad ning mis peegeldavad egotsentrismi. Nendeks on: Vigade leidmine autoriteetsete inimeste juures – noortele on omane ideaalse maailma kujutlemine. Sellega seoses märkavad nad, et varem ülistatud inimesed ei ole tegelikult ideaalsed. Nad üritavad
annaabi.ee 
