Alpid, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja - ida-lääne suunaliselt, seega risti võimaliku liikide ja koosluste levimiskoridoridega. Neljandaks ohustab elurikkust looduses elavate populatsioonide üleekspluateerimine, taimede ja loomade korjamine söögiks, materjaliks ja ravimiteks suuremal määral, kui see populatsioonide isetaastumist silmas pidades mõistlik oleks. Aastatepikkuse ülepüügi tulemusel on siniuim-tuunikala Atlandi ja Vahemere populatsioonid kahanenud alla isetaastumise piiri. Tööstuse tugeva lobby-surve all ei käitu püügikvoote reguleerivad institutsioonid alati jätkusuutlikkuse printsiipe arvestades. Sellest hoolimata saab siniuim-tuunikala aidata meist igaüks, jättes ostmata sellest liigist tehtud tooted. Enda tarbimisvalikutega saame palju ära teha, vältides ohustatud liikidest või nende osadest tooteid. Eelistades vastutustundlikule tootmisele viitava märgisega tooteid nagu FSC puidutoodetel või MSC kalakaupadel.
kliimaga kohaneda. o Üleekspluateerimine Elurikkust ohustab looduses olevate liikide üleekspluateerimine: taimede ja loomade kasutamine söögiks, materjalideks, ravimiteks rohkem, kui see on populatsioonide isetaastumisvõime. Näiteks on aastatepikkuse ülepüügi tulemusel siniuim-tuunikala (pildil) Atlandi ja Vahemere populatsioonid kahanenud alla isetaastumise piiri. Tööstuse tugeva lobisurve all ei käitu püügikvoote reguleerivad institutsioonid alati jätkusuutlikkuse printsiipe arvestades. Meie saame siniuim- tuunikala aidata, kui jätame sellest liigist tehtud tooted ostamata. Elurikkuse säilimisele aitame kaasa ka siis, kui me ei vali kaupu ja teenuseid, mille tootmisel, tarbimisel või utiliseerimisele juhitakse loodusesse hulgaliselt mürke
elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel ning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Problemaatiline selle gruppi kultuuride kasvatamisel biomassina on eelkõige spetsiaalse koristustehnika vajadus kombain, mis lõikaks tihedalt kasvavat eri jämedusega okstemassi. Samuti tuleks istanduse rajamisel silmas pidada hilisemaid kulutusi istanduse
Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab. Valitud on Eestis ka looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine lühikese raieringiga (vähem kui 15 aastat) põllumaadel, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudelning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks,
Kontseptsioonide tõlgendused. 1. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul tarbimine ajas ei vähene 2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele 3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene 4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime 6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng Tõlgendamised: Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt) Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance) 56. Ökoloogia ja säästev areng. Mis on ökoloogilise süsteemi elastsus? Elatsus: Ökoloogia käsitleb jätkusuutlikkust biosfääri kui süsteemi kontekstis.
Kontseptsioonide tõlgendused. 1. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul tarbimine ajas ei vähene 2. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul ressursse majandatakse viisil, mis jätab võimalusi tootmiseks (ja tarbimiseks) tulevastele põlvkondadele 3. Jätkusuutlik on olukord, mille puhul looduskapitali varu ajas ei vähene 4. Jätkusuutlik on olukord, mille korral loodusressursside poolt osutatavad teenused ei vähene 5. Jätkusuutlik on olukord, mis tagab ökosüsteemide mitmekesisuse isetaastumise võime 6. Jätkusuutlik areng on konsensusi ehitav ja institutsionaalne areng. Säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) 6 kontseptsiooni tõlgendusi: · Kontseptsioonid 1, 2 ja 3 on majanduslikud (kontseptsiooni 3 kasutatakse pigem ökoloogide poolt) · Kontseptsioonid 4 ja 5 on ökoloogilised · Kontseptsioon 6 käsitleb valitsemist (governance) Kitsendused: 1) kontseptsioonid ei arvesta populatsiooni kasvuga 2) aja kontseptsioon ebamäärane või segane
Kanarbik-kilpjalg vaheldumine Muutuste maatriks: kirjeldab edasiste staadiumite esinemise tõenäosust käesolevast staadiumist tulenevalt Teatud tsüklilisus võib esineda ka sekundaarse suktsessiooni puhul kui mingi mõjutaja “saadab” koosluse selle eelmisesse staadiumisse ◦ Soodne kahjurite aasta ◦ Eriti külm talv/eriti kuiv suvi Muutused vegetatsioonis Praegused muutused elurikkuses ja vegetatsioonis on suurimal määral mõjutatud inimeste tegevusest. Looduse isetaastumise võime on pandud ekstreemselt proovile. Vastutustundlik majandamine ja ressursside kasutamine. Lõpetada mentaliteet “peale mind tulgu või veeuputus”. Inimese mõju ökosüsteemile Kooslustes liikide asendamine endale sobivaga Koosluse asendamine endale sobivaga Loodusliku tasakaalu kunstlik moonutamine ◦ Poollooduslikud kooslused ◦ Antropogeensed kooslused ◦ Toidu- tarbija kallutatud suhe