Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli.
Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Seega saab sihikindla tegutsemise iseseivsuse saavutamise eeldusteks tuua rahvusliku haritlaskonna kujunemine, ühtse eesti kirjakeele levik (raamatud, ajakirjad ), rahvuslike suurürituste korraldamine (laulupeod, vanavara kogumine jne. need tugevdasid eestlaste eneseteadvust), aktiivne seltsitegevus, hakkas kujunema eestikeelne koolivõrk ja eriti tähtis, et 1917.a. sai eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Need on eelkõige
aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud omariikluse poole. Selleks, et välja selgitada teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse, saadeti Lääne Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Algsed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseivsuse kasuka leidis samuti toetajaid. Rahva seal oli omariikluse isee levinud juba enne kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegevuste lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse välja kuulutamise võimaluste osas. Peale Asutava Kogu valimiste katkemist otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada Eesti iseseisvuse välja
inglased,mood.60% valgetest 1790a.Inglise kultuur levis seal.Määrav oli inglisek.Indiaani kult.mõju laensõnades,muusika,kästitöö aafrikast.Ühtse rahva kuj.puhul täht.hariduse levik.Kirjaoskusele pandi rõhku puritaanid.linnas kus ül 50 elaniku,ladinak kooli asutamine.17saj jõudis järg kõrghariduseni.Mõju ameerika.rahv.kuj. oli valgustusideoloogial(benjamin Franklin)Esitas Põhj-Am kolooniate liidu projekti,mille al.kuulub võim 3a valitud Suurele Nõukogule,suur iseseivsuse eest võitleja,osav diplomaat,välsiabis suur roll.Thomas Jefferson oli teine silmap.valgustaja.Pidas ideaalseks üh,kus farmid ja käsitöölised,koostas rahva suveräniteedi ideed, pooldas orjuse kaotamist,Iseseisvusdeklaratsiooni põhiautor. I kontinentaalkognress katkestas kaubavahetuse Sb-ga.Iik otsustas luua regulaararmee,ülemjuhataja George Washingtoni.1776 4.Juuli Iseseisvusdeklaratsioon,kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks.Iseseisvuse
NSV Liidu keskvõim hakkas pooldama liidulepingut. Kuid oli juba hilja. Balti liiduvabariike enam ei rahuldanud liiduleping, neil oli juba eesmärgiks seatud iseseisvus. 1991 1991 jaanuar - Moskva verised jõudemonstratsioonid Vilniuses ja Riias (=kommunistide võimuhaaramiskatsed). märts iseseisvusreferendum 19.-21. aug riigipöördekatse Moskvas + 19.august nö augustiputs, andis kõige suurema tõuke iseseivsuse väljakuulutamiseks Hilary Karu 82 D 11 EESTI AJALUGU 20. aug otsus Eesti riiklikust iseseisvusest 6. sept NSVL tunnustas Eesti Vabariiki 1992 1992. juuni rahareform 28. juuni uus põhiseadus + sept Riigikogu valimised peaminister M. Laar; president L. Meri Võrdlus iseseisvumiste vahel Erinevused:
annaabi.ee 
