koolimeestele. Kõikidele õpetaja Lauridele ja Maurustele Tallinnast Tapani. Ausamba kooliõpetajale püstitab lõppeks ühiskond, mille heaks on töötanud tema õpetus, mille tugevust on kasvatanud sealt koolist kaasa võetud aated. Ja täna siin Hugo Treffneri ausammast avades ei ole kahtlust, ei saa olla kahtlust, et selle mehe töö on olnud osaks meie iseseisvuse kättevõitmise loos. Tema kooli õpilased on toonud meid Eesti iseseisvusse ja aidanud seda hoida. Iseseisvust aitavad hoida ka tänase Eesti õpetajad. Iseseisev Eesti tahab hoida oma õpetajaid. Kool on tänases Eestis eriti oluline. Kui maailm meie ümber muutub üha kirevamaks, peab olema kusagil kindlale teadmisele põhinev aateline kindlus, mis aitab meid tungida asjade olemuse mõistmiseni. Sellist kindlust ammutame muidugi kodust. Sellist kindlust saame ka koolist. Ilma nende kahe toeta pole võimalik ei uute riigimeeste ega kooliõpetajate kasvamine
Onu Maxi pärandus Harry Mõttuse vend Max põgenes 1944. aastal Eestist ja sattus elama Austraaliasse. Pool sajandit hiljem, 1994. aastal soovis ratastooli aheldatud haige vana mees tulla koju surema. Mõni nädal pärast kodumaale naasmist Maxi tervis enam vastu ei pidanud ja mees suri. Onu jättis oma säästud Meelisele ja palus selle rahaga teha midagi Eestile kasulikku. Leidsin, et minu eesmärk peaks olema seal ääremaal elu hoidmine ja Eesti iseseisvusse uskunud tõeliste metsavendade mälestuse jäädvustamine," sõnastab metsavenna poeg oma missiooni. Onu Maxi päranduse paigutas Meelis oma ettevõtetesse, mis tänaseni tööpuuduse paines olevate Lõuna-Eesti külade inimestele tööd annavad. Meelis on 250 lehmaga OÜ Lõunapiim suuromanik. Talle kuulub lisaks loomadele ja lautadele veel 2 saekaatrit Mõnistes ja Krabil. Meelis on tööandja 35 kohalikule inimesele Mõnistes, Sarus, Vastse-Roosas ja Krabil.
Ka pinge riigis,mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine.Lisaks ka jätkuv I maailmasõda.Ohustas Saksamaa,kes vellutas juba oktoobris ära saared. Maanõukogu 15.nov otsus: Tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Ettevalmistused Maanõukogu vanematenõukogu poolt iseseisvuse väljakuulutamiseks: Selgitati välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusse, selleks saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ja loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.Korraldasid illegaalseid nõupidamisi. Pärnus loetud iseseisvusmanifest:Päts ja Vilms tegid katse sõita Haapsallu,et seal manifest avalikult ette lugeda.Sakslased jõudsid Pärnu enne Päästekomitee liikmeid,kavatsusest tuli loobuda.Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse.Seejärel tehti manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali,kohalikele rahvuslastele tehti ül-ks see 1
AJALUGU EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939 1918.a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932
“ Peale instituudi lõpetamist oli Traat üle aasta vabakutseline, tegeledes luuletamise ja tõlkimisega ning kirjutas oma esimest romaani „Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“. 1965. a oktoobris sai Traat kokku Lennart Meriga, kes pakkus talle Tallinnfilmis kohta toimetajana. Traat meenutas seda hetke nii: „Lennart kutsus mu enda poole külla. Läksingi kokkulepitud ajal Pilviku tänavale. Esimene küsimus, kui olin majja sisenenud, kõlas: "Kuidas sa suhtud Eesti iseseisvusse?" Ma ei olnud jahmunud, üllatunud küll. Mõistsin, et see oli usaldustest, vastasin: "Iseseisvus on hea asi, aga kes seda meile annab?”” Hiljem läbis Traat kõrgemad režissööride ja stsenaristide kursused Moskvas. Mats traat on pälvinud oma elu jooksul mitmeid auhindu: Eesti NSV teeneline kirjanik (1977), Tuglase novelliauhind (1975, 1996, 2002, 2007), Jaan Krossi kirjandusauhind (2011), Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind (2011), Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001).
*Eksporditi: Lina. Toornahad Viljaseemned Paberitooted *Import: Tööstustooted Tekstiilid Metallitooted Masinad Keemiakaubad Suhkur Puuvill Süsi *Eesti väliskaubanduse partnerid olid: Euroopa riiigid. Suurbritannia Soome Taani Rootsi USA Baltiriigid Vähesel määral ka Venemaa Eesti välispoliitika 1920-1940 * 1918 pidasid eesti poliitikud Perogradis läbirääkimisi läänediplomaatidega, ees märk oli välja selgiada suurriikige suhtumine Eesti iseseisvusse * Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi erinevates riikides otsiti toetust välisriikide poolt * Eesti diplomaatide peakontor asus stockholmis * 1918 tunnustasid eesti iseseisvust de facto Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia * Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriikie ametlikult tunnustama * Peale vabadussõda oli eesti oma iseseisvustes tõestunud * 1921 võeti eesti vabariik vastu Rahvateliidu liikmaks
annaabi.ee 
