Suhtumuslik vastutus tähendab millegi ära tegemist või kordasaatmist kidla peale ja võimalikult hästi, ka ennetähtaegselt. Siin on ülekaalus suhtumuslikud tegurid, eelkõige väärtushoiakud ja südametunnistus. 15. Detsentraliseerimine Delegeerimise ulatuse mõju org-le tervikuna avaldub tema tsentralitseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid. Majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus,
Kr. toimus vaimne pööre, mille käigus toimus üleminek müüdilt logosele ehk mütoloogiliselt maailmavaatelt seadustemaailma. Pandi rõhku loogikale. Põhiprobleemideks oli küsimus maailma esimesest algest, tõelisest tõest ning tegeleti inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Antiikfilosoofia ajaperioodiks on 7.-6. sajand eKr kuni 6. sajand pKr (Kvell, s.a). 1.1 Herakleitos (544 – 483 eKr) Herakleitos oli eelklassikalise ajastu üks omapärasemaid ning iseseisvamaid mõtlejaid. Ta arvas, et inimhinge surematus on lubatud vaid üksikuile, eriti puhtaile ja valituile. Toonitas vaieldamatut allumist seadustele, kuna „inimlikud seadused toituvad kõik ühest, jumalikust seadusest“ (Salumaa, 1991, lk 27). 1.2 Sokrates (469 – 399 eKr) Sokrates uskus isikulisse surematusse. Tema arvates elab hing ka pärast keha surma. Hing seisab kehast kõrgemal. Sokratese usk hinge surematusse. Keha surmaga eraldub
Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: ülesande andmine alluvale, ülesandega seotud õiguste andmine alluvale, alluva vastutuse määratlemine. Väikestes ettevõtetes toimub delegeerimine suuliselt kuid kirjalik oleks parem ja ei teki arusaamatusi. Delegeerimise ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseeritusse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsuseid teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Kuigi detsentraliseerimist mõjutavad juhtide isiklikest arusaamadest tulenevad subjektiivsed tegurid, on olemas hulk tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivseid hindamisaluseid: a) majanduslikud kaalutlused. b) organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate oskuste hulk. c) ettevõtte tegevuse territoriaalne
keskendatud. See tagab raha sihipärase ja otstarbeka kasutamise. Et tagada ladus tegutsemine, on otsustamisõigus igapäevastes tööasjades hajutatud. 10.10. Tsentarliseerimine ja detsentraliseerimine (Alas, 2004) Delegeerimise (siirmise) ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida iseseisvamaid ja tähtsamaid otsustusi teevad madalamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kontrollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise objektiivsed hindamisalused: majanduslikud kaalutlused; organisatsiooni suurus, millest oleneb tehtavate otsuste hulk; ettevõtte tegevuse territoriaalne detsentraliseeritus; organisatsiooni kultuur; niisuguste nüüdisaegsete kontrollimismeetodite ja kommunikatsioonivahendite
valitud. See mõistlikkus on põhikriteerium delegeerimise optimaalsuse mää-ramiseks. Juhtimise tsentraliseerimine või detsentraliseerimine hõlmab otsustamise koondamist või ha-jutamist juhtimistasandite järgi. Delegeerimise mõju organisatsioonile avaldub organisat-siooni tsentraliseerituse või detsentraliseerituse määras. Detsentraliseerituse ehk sõltumatuse aste on seda kõrgem, mida mitmekülgsemaid, iseseisvamaid ja sagedasemaid otsustusi tippjuhtimise tasandil teevad alamate astmete juhid ning mida vähem tippjuhid neid otsustusi otseselt või kaudselt kont-rollivad. Tsentraliseerimise või detsentraliseerimise vajadust hinnatakse: 1. Majanduslikud kaalutlused. Mida suuremaid kulutusi otsus põhjustab, seda kõrgemal tasandil tuleb seda teha, sest vigade hulk ja risk on seal tõenäoliselt väiksem. Teisalt võib detsentrali-seerimisest hoidumine
annaabi.ee 
