võis koosneda rasvhapetest, fosfolipiidest või peptiididest. (Protobiondid (ürgrakud) võisid olla membraaniga ümbritsetud kerakesed. Ürgrakku ümbritsev kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi (esimene, vanem hüpotees).Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda ka peptiididest (uuem hüpotees).) RNA-elu RNA elu hüpotees 1)Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2)Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3)Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4)Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5)Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6)DNA evolutsioon RNA-st; 7)Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad enamuse reaktsioone. Millest võis koosneda ürgraku membraan?
peptiidsideme sünteesi kahe aminohappe vahele katalüüsib RNA mitte valk!. NB! Erinevalt DNAst, on RNA-l ka fenotüüp. Ta moodustab järjestusest sõltuvalt Mikrobioloogia sekundaarstruktuure I 2017 (linge jne). Selline ruumiline (3D) molekul saab spetsiifiliselt seostuda teiste RNA elu hüpotees 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2) Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud DNA RNA katalüüsivad enamuse reaktsioone. valk https://www.youtube
Gly) kaksikmembraani (võileivastruktuuri) Peptiidse membraaniga nanokera võis jagunedes endasse peita mõne läheduses asuva RNA või valgu moodustades ürgraku! 6. RNA elu hüpotees: I. Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; II. Isereplitseeruv RNA III. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; IV. Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; V. Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; VI. DNA evolutsioon RNA-st; VII. Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 7. Stromatoliidid Varaseimad fossiilid (3,5 miljardit aastat tagasi). Näevad välja nagu
Ürgrakk. Ehk protobiont - abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) RNA-elu. 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid; 2) Isereplitseeruv RNA; 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad.
o Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest o Aminohapetest moodustuvad savi pinnal peptiidid o Savi alternatiivina on pakutud orgaanilise sünteesi pinnaks püriiti Ürgrakk ehk protobiont võisid olla membraaniga (kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest meenutada liposoomi/võis koosneda ka peptiididest) ümbritsetud kerakesed RNA elu o Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid o Isereplitseeruv RNA o Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes o Lihtsad rakud kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks o Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle o DNA evolutsioon RNAst o Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahetab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad
membraaniga ümbritsetud kerakesi. Neid on hakatud kutsuma ürgrakkudeks ehk protobiontideks. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan vanem versioon, et see oli lipiididest, uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.) 8. RNA-elu hüpotees 1) Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid); 2) Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise); 3) Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes; 4) Lihtsad rakud, kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks; 5) Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle; 6) DNA evolutsioon RNA-st; 7) Kaasaegne rakk, milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad.
jaguneda Liposoom+proteinoidid (lase kuivada) (proteinoidid lähevad liposoomikihtide vahele) + lisa vett (liposoomikihid kokku) = ÜRGRAKK Esimine pärilikkuse kandja- RNA 3 RNA võib sünteesida ka peptiidsidemeid RNA-l on fenotüüp, DNA-l ei ole RNA suudab järjestusest sõltuvalt moodustada sekundaarstruktuure RNA elu hüpotees 1. Abiootiliselt sünteesitud ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid 2. Isereplitseeruv RNA 3. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes 4. Lihtsad rakud, RNA on kodeeriv kui ka katalüüsiv molekul 5. Sünteesitud valgud võtavad üle RNA katalüütilised rollid 6. DNA evolutsioon RNAst 7. Kaasaegne rakk Orgaanilised komponendid kosmosest? (panspermia) 1000d meteoriidid ja komeeded tõid kaasa org. molekule, mis olid välikosmoses abiootilistes reaktsioonides formuleerunud Ookeani põhjas ,,mustad suitsejad" (hüdrotermaalsed lõõrid, hydrothermal vents). Annab
7. Restriktaasid, kloonimissait restriktaas (ingl. Restrictase)- Endonukleaas, mis tunneb ära lühikesi spetsiifilisi DNA-järjestusi ja lõikab DNA-molekuli selles restriktsioonisaidis või selle lähedalt katki. polülinker (polükloonimissait) (ingl. Polylinker, Polycloning site)- DNA-segment, mis sisaldab rea unikaalseid restriktaaside lõikesaite. 8. Kloonimisvektorid, tüübid kloonimisvektor (ingl. Cloning vector)- Väike isereplitseeruv DNA- molekul (plasmiid või viiruskromosoom), millesse geenide kloonimisel insertseeritakse võõras huvipakkuv DNA. 9. Kloonide selektsioon, positiivne, negatiivne kloonselektsioon e. klonaalne selektsioon (ingl. Clonal selection)- Organismi immuunsüsteemi reageering antigeenile. B- ja T-lümfotsüütide selektsioon nende diferentseerumisel – oma antigeene ründavad rakud hävitatakse. negatiivne selektsioon (ingl
annaabi.ee 
