5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A.Maslow; Isiksuse tuuma moodustavad teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda; Isiksus on kaasasündinud; eesmärk isiksusel on eneseaktualisatsioon Eneseaktualiseerimine Täiuslikult aktualiseeriva isiksuse juhttunnused: 1) hea reaalsustaju 2) võime end, kaasinimesi ja keskkond aktsepteerida sellisena nagu see on 3) loomulikus 4) erk probleemitaju 5) oskus olla omaette ja koos teistega 6) suhteline sõltumatus keskkonna ettekirjutustest
Mälu ja tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja konsentreerimine objektidele, millel on isiksuse jaoks püsiv (nt keha vajadused, ellujäämisega seotud) või situatiivne tähendus (tahvli vaatamine, pliiatsi kasutamine). Tahteline tähelepanu saame ise arendada, see on seotud eneseregulatsiooniga. Tekib 4-5 eluaasta. Tahtmatu tähelepanu lihtsalt jääb mulle ette, on olemas. Tahtelisjärgne tähelepanu tekib, kui tahteline enam ei tööta. Isemotiveeriv tegevus. Nt õppimine (???) Tahtmatu mäng 1-aastasel 14 min, 4-aastasel 50 min. Täelepanu köidavad uued objektid, värvid, suurus, millegi puudumine (nt tahvle klassist) see, mida tajume meeltega. IMIKUD tahtmatu tähelepanu, eelistavad tuntut tundmatule! Nt liikuv objekt, lõhn. VÄIKELAPS tahtmatu tähelepanu, tähelepanu maht ja püsivus on väike, tähelepanu käidavad lõhn, heli ja liikuv ese. Eelkooliiga tähelepanu püsivus on tõusnud
või · kui püsivate joonte kogumeid (isiksusjoonte teooria) või · kui olukorrast sõltuvaid kinnitusi ja karistusi (õppimisteooriad), tuleks rõhutada inimeste põhilist headust ja nende tendntsi areneda kõrgemate Kalle Küttis 2011 12 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia funktsioneerimistasandite suunas. Isiksuse tuuma moodustab teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda vastavalt inimese unikaalsetele loomingulistele impulssidele. C.Rogers (1902-1987). Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui aga erinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.
suhtlemisoskused vajavad vaeva, sest kehvad läbirääkimisoskused, on saanud seda, mis tahab, ei talu pinget läbirääkimistel, pigem lõpetavad suhte, verbaalne agressiivsus kui ei saa tahetut. Kodust väljas olevad olukorrad on hirmsad, sest talle seatakse piirid ja ta peab nendega leppima Autoriteetne – ootused kõrged (usun, et saab hakkama), soojus kõrge, mõistlik kontroll, avastamistegevusel toetus (toetatakse lapse algatusi), autoriteetselt kasvatuselt kasvab välja isemotiveeriv laps, kellel on kõrge enesetõhus tänu harjutamisele ja katsetamisele, suudavad end kehtestada, reguleerida, oskavad riske hinnata Kui antakse võimalus eksida, siis enesetõhusus paraneb Mõjutavad: Sotsiaalmajanduslik olukord määrab väga suurel määral kasutatava stiili, vanemate enda oskused oma eluga hakkama saada, lapse iseloom, arengu kiirus, kuidas lapsevanem on planeerinud lapse sotsialiseerimise, millised keskkonnad ja mis vanuses
Psühhoanalüütikute väljaõpe, mis annab õiguse psühhoanalüüsi praktiseerimiseks, toimub psühhoanalüütikute organisatsioonide õppeasutustes. Ülikoolide juures üldreeglina vastavat eriala ega õppetooli ei ole. Väljaõpe sisaldab loenguid, praktikat juhendaja juuresolekul ning isiklikku psühhoanalüüsi, mis võib kesta üle nelja aasta. Kogu väljaõpe kestab 4 kuni 10 aastat. Humanistlik lähenemine tekkis 1950s Ameerika Ühendriikides. Isiksuse tuuma moodustab teadlik isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda vastavalt inimese unikaalsele olemusele. Oluline on eneseteadvus, inimese subjektiivne maailm ja selle ehtne tunnetus. Humanistlik. Inimene on sünnipäraselt loov, hea ja arenev. A.Maslow, C.Rogers Humanistlik lähenemine kerkis esile 1950-ndatel kui uus lähenemine inimese motivatsioonile ja isiksusele. Humanistide arvates käsitlevad psühhoanalüütikud kõiki inimesi kui emotsionaalseid invaliide. Humanistlikud psühholoogid ütlevad, et kõik need
annaabi.ee 
