Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, millest esimeses räägin mustlastest, nende päritolust, kultuurist ja traditsioonidest. Teises peatükis 4 kirjeldan erinevate piirkondade mustlasmuusikat, samuti toon välja olulisemad vastastikused mõjutused. Kolmandas peatükis räägin mustlasmuusika liikidest: mustlasfolgist, mustlasdzässist ja mustlaspungist. Seejuures keskendun rohkem kahe viimase iseloomustamisele. Neljandas ja seega viimases peatükis toon välja mustlasmuusika mõjutused kunstmuusikasse. 5 1. MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS Mustlased on rahvas, kelle kohta on liikvel palju jutte, legende, lugusid ja müüte. Nad on silmapaistvad ja meeldejäävad ega jäta peaaegu kedagi ükskõikseks. Neid nii armastatakse kui ka vihatakse tuliselt, samas ka austatakse ja peljatakse. Sellegipoolest on neil
kiires tempos. Järgnes lõik, kus keelpillid mängisid ainult hüplevas tempos. Kuulda oli, et tsello mängis selles osas soolot. Loo lõppedes kiirenes tempo veelgi ja lõppes järsult. Kuna ma pole ise suur klassikalise muusika armastaja, siis mulle see kontsert väga ei meeldinud. Esinejad mängisid küll väga hästi ja panid kogu oma hinge muusikasse, aga nende emotsioonid ei jõudnud minuni. Ma keskendusin märkmete kirjutamisele ja muusika iseloomustamisele, seega ei saanud kontserti täielikult nautida. Minu jaoks oli kontserdile valitud liiga sarnased lood ning neid oli raske kuulata. Kasutatud materjalid Kontserdi kava Heliloojate kohta sain teada järgmistelt lehekülgedelt: https://et.wikipedia.org/wiki/Ottorino_Respighi https://et.wikipedia.org/wiki/Surnud_11._mail https://et.wikipedia.org/wiki/Ferenc_Liszt
tundusid kaasaegsetele pärast akadeemiliste skulptorite kujusid, mida oldi harjutud nägema, elusa inimese järgi valmistatudkipsmudelitena. ,,Mees purustatud ninaga" avab Rodini väljapaistvate portreebüstide seeria J.P. Laurens, Puvis de Chavannes, Balzac ja Hugo. Kujurit paelusid eelkõige sügavate elamuste ja kirgedega ilmestatud, kurdusest uuristatud ja mõtlike nägudega inimesed. Victor Hugo portrees aitab iga näojoon kaasa modelli jõulisele iseloomustamisele: otsekui sügavate mõtete koorma alla kaardunud pea, kõrge, selge laup, süngelt kokkutõmmatud kulmud, tugevasti kokku surutud huuled ja jõulised rinnalihased. ,,Pronksiaja inimene" - nooruki kuju ülestõstetud pea ja kätega, on esimene skulptuuride reas, kus Rodinil õnnestus anda inimese kehale sellist elavust ja hingestatust, milleni 19 6 sajanil ei olnud jõudnud ükski tema eelkäijaist. ,,Pronksiaja inimesele" järgnesid
inimeste toimimist teatud valdkonnas; - väärtuste, normide, mudelite järgimist kindlustav organisatsiooniline vorm; - organisatsioonilisele vormile on kujunenud vastav rollide süsteem. · Anoomia mõiste pärineb Emilé Durkheimilt (1858-1917), kes käsitles anoomia mõistet oma töödes "Tööjaotus ühiskonnas" ja "Enesetapud". Durkheim peab anoomiat tavaliseks siis, kui ühiskond läbib kiiret muutust. Durkheim keskendus rohkem gruppide ja struktuuride iseloomustamisele, kui indiviidi iseseisvatele tunnustele. Teda huvitasid sellised mõisted nagu sidusus ja integreeritus, mille iseloomustamiseks erinevates ühiskonnatüüpides kasutas ta mõisted mehaaniline solidaarsus ja orgaaniline solidaarsus ning mis lähtuvad tööjaotuse eripärast vastavalt mittetööstuslikus (eel-industriaalses) ühiskonnas ja tööstuslikus (industriaalses) ühiskonnas. Mehaaniline solidaarsus on valdav seal, kus isklikud erinevused on
ikka võõraste eest verd valama, et lõpuks needki, kellega seostus veel viimane lootus, tembeldaksid nad kurjategijateks. Heino Susi viimaseks teoseks jäi populaarteaduslik ajalooraamat ,,Lugusid möödunud aegadest" (1987). Selle raamatuga taotles autor anda esmamahult jõukohane ülevaade meie rahva ajaloost. Põhitähelepanu on raamatus pühendatud sündmustele alates esimesest rahvuslikust ärkamisajast ja selle kõrval ka ideoloogiate ning neid kandud meeste iseloomustamisele. Raamatu kirjutamisel töötas autor läbi väga ulatusliku kirja- ja suusõnalise andmestiku. Siingi õnnestus tal säilitada erapooletu ning objektiivne esituslaad, mida ei mõjuta poliitilised sümpaatiad ega antipaatiad, milles aga selgesti ilmneb veendumus, et omariiklus on eesti rahva inimväärse eksistentsi ainus võimalus. Pärast seda külastas Heino Susi kodumaad neljal korral, esimest korda 1969 ja viimast korda 1987
annaabi.ee 
