Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga
kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks. Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järkjärgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Mihhail...2008."Mihhail Jurjevits Lermontov". http://miksike.com/docs/referaadid2006/lermontov_maritagel.htm.02.03.2008 8.2. Minu nägemus Minu arvates Lermontovi "Meie aja kangelase" lugemine on ajaraiskamine. Sisult jääb midagi puudu. Leidub küll huvitavaid tegelasi, kuid see on kõik. Teos koosneb eraldi osadest, üleminekud peatükkide vahel jätavad mitmed asjad lahtiseks
sajandi psühholoogilise realismi põhiteoseid. Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust.) · "Laul tsaar Ivan Vassiljevitsist ..."(Teos on kirjutatud rahvalaulu laadis ja viib meid 16. sajandisse. Kõige täiuslikumalt kehastab rahvuslikkuse idee luuletuses "Kodumaa", kus Lermontov teeb vahet oma isamaaarmastuse ja ametliku kroonipatrioismi vahel. Loob kurva pildi kodumaast. Deemonlik ja rahvalik Aga kumbki pole halb. · "Deemon"(Suuremahuline poeem. legend deemonist, kelle võlub ära gruusia vürstitari ilu. Võrgutab vürstitari
töömälu probleemid on omavahel põimuvad. Teine eesmärk on leida kinnitust, mil määral madala töömäluga lapsed teevad edasiminekuid põhioskustes nagu lugemine ja matemaatika. Kui madal töömälu raskendab akadeemilist õppimist, oleks oodatav, et katseks valitud lapsed saaksid viletsamaid tulemusi, kui nende eale kohane. Kolmas eesmärk oli uurida madala töömäluga laste klassikalist käitumist. Varasemalt on leitud, et kui paluda õpetajatelt selliste laste iseloomukirjeldust, öeldakse, et lapsed on hajevil ja neil on keskendumisraskused. Kummalisel kombel ei mainita mäluprobleemide kohta midagi. Samuti hindas uurimus ka seda, kas madal töömälu ja akadeemilised saavutused on kuidagi seotud madala enesehinnanguga. 2. 1. 2. Meetodid Töömälu hindamiseks kasutati kuulamisülesandeid ja tagurpidi tähemärkide meenutamist. Neid kasutati 1470 lapsel vanuses 5-6 aastat ja 1719 lapsel vanuses 8-9 aastat
Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljaspoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga
Autor avaldas iseenda mõtteid kangelase suu järgi. Autor ja peategelane sulasid üheks isiksuseks.Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab, on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu
uurida. Mõnest d'Artagnani poolt poetatud sõnast taipasid nad, millega on tegemist, ja kuna nad arvasid, et d'Artagnan kas tabab selle mehe, või kaotab uuesti silmist, kuid igal juhul tuleb ta lõpuks koju tagasi -- sammusid nad rahulikult edasi. Kui nad d'Artagnani tuppa astusid, polnud seal enam kedagi. Majaperemees, kes kartis kohtumise tagajärgi, mis kahtlemata noormehe ja tundmatu vahel aset pidi leidma, arvas -- silmas pidades tema enese poolt antud iseloomukirjeldust --, et targem on kaduda. IX D'ARTAGNANI ISELOOM TULEB ILMSIKS. Nagu Athos ja Porthos olid arvanud -- nii tuligi d'Ar-tagnan poole tunni pärast tagasi. Ka sel korral ei tabanud ta meest, kes oli kadunud otsekui võlujõul. Mõõk . käes, jooksis, d'Artagnan kõik ümberkaudsed tänavad läbi, aga ta ei leidnud kedagi, kes oleks sarnanenud otsitavaga, ja lõpuks jõudis ta selleni, millest oleks pidanud võib-olla alustama: ta koputas uksele, mille vastu oli tundmatu toetunud
annaabi.ee 
