neurodegeneratiivne haigus ehk närvisüsteemi haigus. Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti pärast Creutzfeldti teine Saksa neuroloog Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks. Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult Prioonid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihasetõmblused, lihasejäikus. Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihooge. Prognoos elule on halb: haigus lõpeb tavaliselt surmaga 312 kuud pärast haigestumist.
vastava signaaljärjestusega molekulid. Tuumaümbrise ülesanne on tsütoplasma eraldamine karüoplasmast (tuumasisene plasma). 2. Rakutuumas esinevad tuumakesed (1 - 3), mis on ajutised moodustised, raku jagunemisel kaovad ära. Tuumakeses paiknevad geenid, mis määravad ribosoomi RNA sünteesi. Tuumake tekib paljude kromosoomide vastavate lõikude ühinemisel. Kehtib reegel: mida aktiivsem on rakk, seda rohkem on ka tuumakesi. 3. Kromosoomid - isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNAst, RNAst ja erinevatest (aluselistest ja happelistest) valkudest. Ühekromatiidiline kromosoom Ühekromatiidilises kromosoomis on 1 DNA molekul. Kollane on tsentromeer ehk esmane soonis. Mustad on kromosoomi haarad (õlad), punane on telomeer. Kahekromatiidiline kromosoom Tema koostises on 2 identset DNA molekuli, need kromosoomid tek
on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1 Põhjustab: IRT, IPV Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab Võib nakatada ka platsentat Paljuneb epiteelrakkudes Põhjustab: stress, transport, superinfektsioon, parasiidid, ravi kortikosteroididega 13. Prioonid, lammaste Sceipi, BSE Prioonid ehk priionid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Mitmetel imetajaliikidel esineb rühm iselaadseid neurodegeneratiivseid haigusi, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused; toimub neuronite hukkumine; peaaju hallolluse mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine; haigetel indiviididel ilmnevad mitmesugused liigutuste koordinatsiooni ja käitumise häired; haigus süveneb ja viib paratamatult indiviidi surmale; peiteaeg on väga pikk; need haigused on
Ainuraksete toitumine. Võõrobjekt haaratakse raku ja lagundatakse (ulatuslike põletike korral vabaneb osa ensüüme ka keskkonda) Vakuoolide süsteem päristuumsetes rakkudes. 22.01.2011 Rakutuum Tuumaümbris: 2 membraani/poorid KT süsteem: signaaljärjestused Karüoplasma: Vesilahus, mis täidab rakutuuma ja on eraldatud tsütoplasmast. Kromosoomid (karüoplasmas): isekordistuvad molekulikompleksid, mille koostises on DNA/RNA/valgud. Ehituse alusel eristatakse ühekromatiidilised ja kahekromatiidilised. Ühekromatiidilistes 1 DNA molekul, kahekromatiidilistes 2 identset DNA molekuli (moodustuvad enne rakujagunemist). Kromosoomi osad: Ühekromatiidne kromosoom: tsentromeer, kromosoomi haarad/õlad, (otstes) telomeer. Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku või organismi kromosoomide kogumit.
b) Tuuma ümbrises on boorid. Boorides on kontrollivad kompleksid, mis reguleerivad ainete liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel. Boorkompleksi läbivad vastava signaaljärjestusega molekulid Ülesanded: Tsütoplasma eraldamine karüoplasmast Rakutuumas esinevad tuumakesed (1-3). Ajutised moodustised. Raku jagunemisel kaovad. Tuumakeses on geenid, mis määravad rRNA sünteesi. Mida aktiivsem rakk, seda rohkem tuumakesi. Kromosoomid ...isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNA-st, RNA-st, erinevatest aluselistest ja happelistest valkudest. · Ühekromatiidiline kromosoom sisaldab 1 DNA molekuli · Kahekromatiidiline kromosoom 2 identset DNA molekuli. Kromosoomid tekivad enne raku jagunemist. Raku jagunemise käigus. Lahknevad kaheks ühekromatiidiliseks kromosoomiks. Kromosoomide jaotumisviisid: 1) Autosoomid eri soopooltel ehituselt, kujult, arvult sarnased (inimesel 44)
Tuuma ehitus: · Pealt katab tuuma tuumaümbris(vaata sisemembraanistik). · Tuuma sees on karüoplasma, kus on lahustunud kujul kromosoomid. · Kuid teatud kromosoomi lõikude koondumisel moodustuvad tuumakesed. Rakutuumas on tuumakesi 1-3. tuumakesed on ajutised strukduurid, enne raku jaugunemist kaovad ära, tuumakestes toimub ribosoomi RNA süntees. Sünteesitud ribosoomi RNA läheb tuumast välja tuuma spooride kaudu. Kromosoomid Isekordistuvad molekulkompleksid, mis koosnevad DNA-st, RNA-st ja valkudest ning mis sisaldavad geene. Jaotatakse: 1. Kuju · Eeltuumsetes · Pärsituumsetes lineaarsed kromosoomid. 2.Ehituse · 1 kromodiitne kromosoon 1 Dna molekul, leidub rakkudes, pärast rakkude jagunemist. · 2kromotiidilistes 2 DNA molekuli, leidub rakkudes, rakkude jagunemise algfaasides. Koostis: 1) 1kromotiitne kromosoom
annaabi.ee 
