Viljastab ainult üks spermatosoid, teised stimuleerivad seda protsessi. Viljastamisel on vajalik võimalikult suur spermatosoidide hulk, kuna osa spermatosoide panevad munaraku aeglaselt pöörlema u. 4 pööret minutis. Spermatogenees - toimub testiste (munandite) väänilistes seemnetorukestes. Algab seoses sugulise küpsusega ja kestab kõrge vanuseni. Spermatogenees kestab kõrge vanuseni. Sügoot - on üherakuline ja milles paiknevad munaraku tuum e. emassuguraku pronucleus ja isassuguraku pronucleus. Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad? Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi Mehel:23 Naisel:23 Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Ühendab emaorganismi areneva lootega. Ainevahetus. Platsentaarbarjäär. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga
jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju, näiteks eoseline, vegetatiivne paljunemine, pungumine ja pooldumine . Suguline paljunemine seisneb kahe suguraku ühinemisel, mida nimetatakse viljastamiseks . Viljastunud munarakk ehk sügoot on uue
Väärarengud Kahe kuu vanune loode on ligikaudu 3cm pikk ja kaalub 3 grammi Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes Väärarenguid tekitab: ravimid, alkohol ja teised narkootilised ained, olmemürgid, raseda haigestumine Esimestel elukuudel kujunevad välja kõigi elundkondade alged – oluline on tervislik eluviis! KÜSIMUSED! Mis on sügoot? Viljastunud sugurakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ühinemisel Kuidas lõppeb katteseemnetaimede embrüoaalne areng? Idu moodustumisega seemnes Millised on varajse embrüogeneesi osad? (4) Sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode Millised lootelehed on embrüol ja mis neist moodustub? Välimine, sisemine ja keskmine looteleht – neist moodustuvad kindlad elundid ja elundkonnad Kaua kestab normaalne rasedus, kuna on laps enneaegne?
· Ovogenees- munaraku areng · Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist spermini · Folliikul-Munarakk paikneb selle sees, see on nagu pisike põieke · Kollakeha- Munasarja, kohale kust vabanes munarakk tekib kollakeha, mis produtseerib hormoone progesterooni ja östrogeeni. Neil kahel on tähtis ülesanne kontrollida emakat, et ta embrüot välja ei tõukaks. · Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 11. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? 12. Milles seisneb mitoosi tähtsus? · tekib 2 identse genotüübiga tütarrakku st. mitoos kindlustab geneetilise stabiilsuse · suureneb rakkude arv · mitoos kindlustab kasvu 13
9. Millised on putuktolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on suured,värvilised ja lõhnavad tolmuterad suured ja kleepuvad(kibuvits) 10. Millised on tuultolmlejate taimede õied ja tolmuterad, too näiteid taimedest. Taimede õied on väiksed,tagasihoidlikud,lõhnatud ja värvitud tolmuterasid on palju, väiksed ja kerged(kask,sarapuu) 11. Mis on ja kuidas toimub viljastamine? Viljastamine on emassuguraku ja isassuguraku ühinemine viljastatud munarakk areneb idu keskrakk areneb toiduvaru seemnealge kestad arenevad seemnekestad sigimiku(emaka) seinad areneb viljakestad 12. Kuidas jaotatakse lihakvilju, nimeta viljatüüpe ja too näiteid taimedest. Mitmeseemnelised- õunvili-õunapuu mari-tomat kõrvitsvili-arbuus kõrvits herberiin-sidrun üheseemnelised -luuvili-kirss,ploom 13
Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid ehk tolmukad. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Nii nagu käbid on ka õieosad taimede pikaajalise arengu jooksul kujunenud lehtedest. Õie ülesanne on kindlustada tolmlemine ja seemnete arenemine. Tolmlemine on tolmuterade kandumine emassuguorganile. Tolmlemisel satub õietolm tolmukatelt emakasuudmele ja sealt edasi sigimus asuva munarakuni. Selle tulemusena toimub viljastamine : emas- ja isassuguraku ühinemine, mille tagajäriel hakkavad arenema seemned. 20. Õie ehitus, õie osade ülesanded. Kroonleht- kroonlehed on tavaliselt värvunud ja meelitavad tolmeldajaid ligi tolmukad – tolmukapeas arenevad tolmuterad tuppleht-kaitseb sismisi õieosi emakas- emakasuue võtab vastu tolmuterad, emakakael ühendab emakasuuet sigimikuga,sigimikus asuvad seemnealgmed ning seemnealgmetes munarakud 21. Õistaimede kasutamint tärkliserohked ehk tähtis toiduallikas
Sperm-meessugurakud,viljastumisvõimeline seemnerakk,moodustatakse munandites Munarakk-naissugurakud,tooetakse munasarjades koht kuhu sperm läheb ,ja selle tagajärejel toimub viljastamine Polaarkeha- viljastumisvõimetu munarakk Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarja,valminmine Menstruatsioon- emaka limaskesta ja vere irdumine koos viljastamata munarakuga Menopaus- munarakkude küpsemise peatumine, ovulatsiooni lakkamine Sügoot-viljastatud munarakk mis on tekkinud emas ja isassuguraku ühinemisel. Platsenta-sagaraline elund,emaka limaskesta ja loodet ühendav elund,millega loodet varustatakse eluks vajalikuga. Teratogeen-aine v tegur mis põhjustab loote vääraerengut Abort-on embrüo või loote iseeneselik v tahtlik loote väljutamine enne sündi. Mille tagajärjel rasedus katkeb. 1. Suguline ja mittesuguline paljunemine. Oska mõlema kohta tuua näiteid. MITTESUGULINE-uus organism saab alguse vaid ühest vanemast ,kõige
Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid, seened, paljud taimeliigid, osad selgrootud
Seda nimetatakse Barri kehakeseks. Kromosoomi pakkimine Barri kehakeseks on juhuslik ning toimub lootelise arengu algstaadiumis. Kõigis keharakkudes ei ole pakitud sama X-kromosoom. Barri kehake on nähtav rakutuumas tumeda, tuuma membraani läheduses paikneva struktuurina. ,,Pakitud" kromosoom on funktsionaalselt inaktiivne. 9. Gameet ja sügoot, somaatiline rakk. Gameet on organismi sugurakk. Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. Somaatiline rakk on keharakk, organismi ehitusse kuulv rakk. 10. Raku tsükkel. 2 Raku tsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb reast sündmustest, mis viivad raku jagunemise ja kahekordistumiseni. Rakutsükkel koosneb neljast eristatavast faasist: G1-faas, S-faas (süntees), G2-faas (need kolm kokku moodustavad interfaasi) ja M-faas (mitoos)
Liikuvus Liikuvad Liikumatud Suurus (mass) Väiksemad Suuremad Varuained Minimaalselt Palju Arv imetajate organismis Väga suur Suur /viljastumisvõim. arv väike Kestad Pole On mitmeid Viljastumine ... emas- ja isassuguraku ühinemine erinevates keskkondades, millele järgneb nende kromosoomistike liitumine. Viljastumine jaguneb 1) Kehaväline, kehasisene 2) Monospermia, polüspermia Tunnus Kehaväline Kehasisene Toimumiskoht Vees Emasorganismi suguteedes
toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukese valendiku suunas. · Spermatotsüüdid rakud, mis teevad läbi 2 meiootilist jagunemist (spermatogeneesi) ja millest moodustuvad spermiidid. Esmased spermatotsüüdid teevad läbi esimese meiootilise jagunemise, sekundaarsed spermatotsüüdid tekitavad teise meiootilise jagunemise teel spermatiidid
Ravimina kasut nt viirpuumarju südametegevuse toetamiseks, arooniamarju vererõhu alandamiseks jm. ravitoime on teekummeli, saialille, pärna jt õitel. Puuvillapõõsa seemnekesta kiududest saadakse lõnga kangaste valmistamiseks ja vatti. Õistaimedest on aretatud tuhandeid eri kuju ja värvitooni õitega ilutaimede sorte. Parfümeeriatööstuses kasut nt lavendli- ja roosiõisi lõhnaõlide jm valmistamiseks. Viljastamine-emas- ja isassuguraku ühinemine. Tolmlemine-tolmuterade kandumine emassuguorganile. Seeme-paljasseemne- ja katteseemnetaimede paljunemis- ja levimisvahend. Vili-sigimik koos selles valminud seemnetega. 4.LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD KALAD-kohastumused eluks vees: uimed, mis võimaldavad tal edasi liikuda, suunda muuta, tasakaalu hoida. Küljejoon kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale. See on abiks toidu otsimisel ja takistusest möödumisel. Ninaavad- need pole hingamiseks vaid lõhna tundmiseks
annaabi.ee 
