regulatsiooni ülesandeid; väljaspool närvirakke lõhustuvad kergesti. Neerupealised e. suprarenaalnäärmed Kooreosas on eraldatud üle 40 erineva steroidi Stimuleerivad Na-, K-ja Cl-ioonide eritumist ja jaotust organismis Intensiivistavad protsesse maksas Pidurdavad kõrgmolekulaarsete rasvhapete sünteesi Pidurdavad leeliseliste fosfaatide aktiivsust Sugunäärmed Steroidhormoonid- Androgeenid (isassuguhormoonid)- moodustuvad suguhormoonid ehk nii isas- kui emasorganismides, spets. Isassuguhormooniks on testosteroon seksageenid. Östrogeenid (emassuguhormoonid)- esinevad nii Kõik bioloogilised suguhormoonid emas- kui isasorganismides. Rühma kuuluvad kuuluvad keemiliselt steroidide
epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine)
Kasvu ja arengu stimuleerimiseks söödetakse sisesekretsiooninäärmete neid osi, mis toodavad nn kasvuhormoone. Lihasmassi suurenemisele mõjuvad soodsalt sisesekretsiooninäärmete need osad, kus toodetakse isassuguhormoone, need muudavad aga loomad rahututeks ja agressiivseteks. Agressiivsusega kaasneb söödakulu suurenemine. Söödakasutus paraneb mõnede emassuguhormoonide söötmisel. Puhtaid hormoonpreparaate loomadele ei toodata, kuna on liiga kallid. Emas- ja isassuguhormoonid ei hävine täielikult liha kulinaarsel töötlemisel ja võivad kergesti mõjutada ka inimese organismi. Seetõttu on paljudes maades hormoonpreparaatide kasutamine piiratud või lausa keelatud. VI ENSÜÜMPREPARAADID Põhiliselt mikroobsed saadused, mis sisaldavad fermente (ensüüme). Ensüümpreparaadid sisaldavad süsivesikuid hüdrolüüsivaid (lagundavaid) fermente. Ensüümpreparaate lisatakse
kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade
ja veen ning närvidest sümpaatilisi kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade varal
kiude sisaldav sisemine seemnepõimik. Munandiarter moodustab seemneväädis tihedalt üksteise kõrval paiknevaid lingusid ja spiraate. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Enamasti paigutatakse lisasugunäärmete hulka ka seemnejuha ampulli seinas leiduvad ampullaarnäärmed. Lisasugunäärmed avanevad kusiti vaagnaossa. Nende kasvu reguleerivad ja funktsiooni säilitavad isassuguhormoonid. Noorelt kastreeritud loomadel jäävad lisasugunäärmed välja arenemata. Põisiknäärmed asetsevad paariliste organitena põiekaela külgedel. Mäletsejalistel ja kuldil on põisiknäärmed kompaktsed, kobarja ehitusega, mille pikkus on pullil 7-12 cm ja kuldil kuni 15 cm. Põisiknäärme juha liitub täkul ja mäletsejalistel enne kusitisse avanemist samapoolse seemnejuhaga, moodustades purskejuha. Eesnääre esineb paaritu näärmena kusiti algusosas, kuhu ta avaneb arvukate juhade
Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Sekundaarsed emassuguorganid: emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbmemokad, piimanäärmed. Sekundaarsed isassuguorganid: peenis, skrootum (munandikott), munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre. Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Isassuguhormoonideks on testosteroon, dihüdrotestosteroon ja anti-Mülleri juha hormoon. Testosterooni abil arenevad sisemised isassuguorganid, dihüdro- testosterooni abil välised ja anti-Mülleri juha hormoon inhibeerib Mülleri juha arengut. Emassuguhormooniks on östrogeen, mille mõjul arenevad kliitor ja häbememokad
kontroll seemnetorukestes) LH lutiniseeriv hormoon Progestreoon (kontrollib tiinust) ( toimub ovulatsioon, tekib kollakeha, Valmistab emakat ette idulaste kultidel stimuleerib munandi vastuvõtuks, loob loodetele vajalikud seemnetorukeste vahelises sidekoes arenemistingimused. Stimuleeritakse asuvaid intertitsaalrakke ja vabastab kollakehas, platsentas ja neerupealstete neis valmivat testosterooni). koores. LTH luteotroopne hormoon - Isassuguhormoonid androgeenid (prolaktiin) reguleerib piimanäärme (valmivad sugunäärmetes) talitlust (testosteroon, androsteroon jt) 23. Emise östraaltsükkel. Alates puberteedist ( keskmiselt 200-220 päeva vanuselt) Korduvad emisel östraaltsükklid keskmiselt iga 21 päeva järel Erandiks on tiinus-ja imetamisperiood Östraaltsüklit juhitakse hormoonide abil ja sellega kaasnevad tüüpilised muutused: - sisemistes organites
gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele. Nii emaste kui isaste sekundaarset soodeterminatsiooni võib vaadelda kahe ajalise etapina. Esimene etapp toimub embrüonaalselt organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad, piimanäärmed Isassuguhormoonid: - anti-Mülleri hormoon (Sertoli rakud) - testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon Embrüos koed, mis ümbritsevad urogenitaalsiinust sünteesivad ensüümi 5α-reduktaasi, mis konverteerib testosterooni dihüdrotestosterooniks (DHT) 71
annaabi.ee 
