täielikuks sukeldamiseks piisava uinutuslahuse kogusega. Lahuses vaibuvad kalade liigutused minuti-kahe jooksul. Pärast käitlemise lõppu lastakse kalad kiiresti taas puhtasse hapnikurikkasse vette, kus nende normaalne ujumine taastub 5–10 minuti jooksul. MARJA JA NIISA LÜPSMINE Küps mari väljub emaskala suguavast ühtlase joana, kui hoida kala süles, kallutada saba allapoole ja kergelt triikida sõrmede või küünarnukiga kala kõhtu pea poolt saba poole. Isaskalade niisk väljub tavaliselt veel kergemini. Nii mari kui niisk lüpstakse algul eraldi nõudesse MARJA JA NIISA LÜPSMINE Enne lüpsmist kuivatatakse kalad kergelt ja jälgitakse, et vett ei satuks suguproduktidele enne viljastamist. Emaskalu tuleb hiljem üle lüpsta, et eemaldada kõhuõõnde jäänud marjaterad. Need võivad põhjustada järgmise kudemise häireid. Isaseid kalu võib niisa saamiseks lüpsta korduvalt, 2–3 korda kudemis ajal. VILJAKUS JA SUGUPRODUKTIDE KVALITEET
lugematul hulgal erinevate asjade tootmisel. Keskkonda satub ta, kas otse või läbi erinevate toodete lagunemise. Õnneks on hakatud üha enam keelustama Bisfenool A kasutamist. Kuigi jah keegi ei garanteeri, et ained, millega bisfenool A asendatakse on inimesele ja keskkonnale vähem mürgised. Kanada jõe näitel on ju selgelt näha, et hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh BPA) veekogudes surevad kalad varsti välja, sest nendes saastunud veekogudes on isaskalade osakaal väga väike. 5 KASUTATUD ALLIKAD http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-16910/Bisfenool-A%3A-hormoons %C3%BCsteemi-kahjustav-kemikaal-millega-me-k%C3%B5ik-kokku-puutume http://www.locknlockshop.eu/Kemikaal-bisfenool-A--BPA--page-245/ http://www.loodustohter.ee/?p=994 http://www.thinkbefore.eu/wp-content/uploads/2014/10/6petajate-k2siraamat.pdf 6
alltoodud printsiipe: · vältida lähisugulusristamist, kasutades eri vanusega sugukalu; · kasutada järglaste saamiseks võimalikult suurt arvu sugukalu (minimaalselt 50, võimaluse korral 150300, pikaajalise kaitseprogrammi puhul 500); · kasutada võimalusel võrdset arvu emas ja isassugukalu; · ühe emaskala mari jagada 2 või enamaks osaks ja iga osa viljastada eri isaskala niisaga; vältida erinevate isaskalade niiskade segamist; · viljastatud portsjonid inkubeerida eraldi ja ka kasvatada võimaluse korral eraldi, et tagada kõigi vanempaaride võimalikult võrdne esindatus järgmise sugukalade põlvkonna moodustamisel. 3.3. Haiguste leviku vältimine · Asustusmaterjali võib tuua vaid tervetest (st haigusvabadest) kalakasvandustest. · Ei ole soovitav kasutada asustusmaterjali tootmiseks kalakasvandusi, kus on esinenud ohtlikke viirus ja
Pilt 24. Viidika ja tippviidika eristamine. Madunõela ja merinõela eristamine (,,Matk kalariiki") 28 7. Pilk kalade pulmarüüle. Enamik meie kalu muudab kudemisajaks välimust, mõni isegi niipalju, et teda on tegu ära tunda. Huvitav on see, et emaskalade pulmarüü on isaste omast tavaliselt märksa inetum. Mõistagi pole siinkohal mõtet rääkida isaskalade suuremast edevusest. Kudemisaegsed muutused on kaladel aastatuhandete kestel välja kujunenud mitte teiste ees uhkeldamiseks, vaid selleks, et pulmapidu paremini korda läheks ja annaks rohkem elujõulisi järglasi. Paljudel kaladel on pulmarüü üsna tagasihoidlik ja nagu ei väärikski seda kõlavat nimetust, piirdudes sellega, et keha värvus muutub kudemisajaks tavalisest eredamaks ja muster( laigud,vöödid jne) selgemaks. Eri sugupooled on väliselt enam-vähem sarnased,
mageveekalade ujupõis suurem kui merekaladel. (Ujupõis; Ujupõis on ainult kaladele iseloomulik organ) 11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalad koevad aprillis, mais, juunis. Suuremal osal luukaladest toimub viljastamine kehaväliselt, kuid vähestel liikidel on see kehasisene. Avameres elavad