hästipiiritletud geograafilise alana omab mõtet. Allikas: Bureau of Meterology. 2003 Allikas: www.wordpress.com. 2008 SÜMBOLKAART · Nähtusi esitatakse sümboli suuruse varieerimisega. · Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk jne. aga ka mõni keerukam leppemärk või graafik. · Kolm alaliiki: · Märgikaart · Diagrammkaart (kartodiagramm) · Lokaliseeritud diagrammkaart Allikas: REGIO. 1998 Allikas: www.graphicsociology.com. 1998 ISARITMILINE KAART · Iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. · Puuduseks on, et nende kaartide lugemine nõuab keskmisest rohkem kujutlusvõimet ja vilumust. Allikas: Danielle Vougex. 2000 Allikas: www.d.umn.edu. 2000 PUNKTKAART · Nähtusi esitatakse hajusal viisil paigutatud punktide abil. Punkt ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid nt 1000 objekti esinemist antud piirkonnas.
Kooniline: teemakaardid; Tasapinnaline: 15. Kirjeldage punkt-, joon- ja polügonobjektide juurde kaardikirjade paigutamise reegleid. Kaardikirjade paigutamise reegleid: Kiri peab olema loetav; Kergesti seostatav objektiga; Ei tohi olla „pea peal“; Painutus minimaalne; Kiri peab olema üheselt arusaadav. 16. Kirjeldage levinumaid teemakaardi tüüpe (koropleet-, sümbol-, diagramm-, isaritmiline, punkt- ja vookaart). Koropleetkaardil esitatakse nähtusi pindade kaupa, milledele on antud mingi väärtus. Nende kaartide puhul on tegemist teatud tunnuste klassifitseerimisega, kus muutuja väärtused on jagatud vahemikesse kindlaksmääratud põhimõtte järgi. Iga vahemik on kujutatud eri mustri või värvitooniga. Sümbolkaardil kuvatakse kindlaks määratud kaardiobjektid vastavalt muutuja väärtusele. Tavaliselt kuvatakse objektid sümbolitena ja on erineva suurusega
kokkuvõttes kaob vajalik informatsioon üldsegi ära. Ka vookaardi puhul peab valima milliste teemakaartidega see kõige paremini kokku sobib. Vookaart ja koropleetkaart sobivad väga hästi omavahel kokku. Neid kahte sidudes on võimalik edastada palju informatsiooni ning samas jääb kaart ka puhtaks. Aga ikkagi tuleb jälgida elementaarseid asju nagu näiteks värvide valik ei tohi kahe kaardi puhul liialt sarane olla, nii et informatsioon kuskile ära kaob. Vookaart ja isaritmiline kaart. Ka need kaks teemakaarti on omavahel hästi kokkusobivad. Kaardiga, mis sisaldaks mõlemat informatsiooni, saaks edastada palju informatsiooni erinevatest valdkondadest, kuid samas kaardile ei tekiks liiga palju müra. Vookaarti ja sümbolkaarti ei ole väga soovitav kokku sobitada. Sümbolkaardi puhul kasutatakse tihtipeale erinevaid märgiseid eri suurustes, millega on võimalik väljendada suurust ning levikut. Samas vookaardi puhul on tähtis näidata, kuhu ja kuidas objekt liigub.
mis on klassifitseeritud mingi väärtsue alusel. Pindu eristatakse üksteisest värvi, mustri või kolmemõõtmelist illusiooni loovate efektidega. •sümbolkaart -Esitatakse nähtusi sümboli suuruse varieerimisega. Sümboliks võib olla ring, ruut, kolmnurk vms, ka keerukam leppemärk või graafik •märgikaart •diagrammkaart (kartodiagramm) •lokaliseeritud diagrammkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart iseloomustatakse kolmemõõtmelist pinda tasapinnal, tavaliselt maapinna reljeefi, aga ka statistilisi pindu. •punktkaart esitatakse nähtusi nähtusi hajusal viisil paiguataud punktide abil. Punktid ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid näiteks 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Kaardi kasutajal tekib visuaalne tunnetus nähtuse ruumilise jaotuse kohta •ruutkaart kui süntees koropleet- ja isaritmilisest kaardist. Kaardipind on jaotatud korrapäraseks
Ehitusplaanid 3. Üldgeograafiline ja temaatiline kaart, temaatiliste kaartide jagunemine. Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart •punktkaart •dasümeetriline kaart •pindalakaart •vookaart •kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet
Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse mitmesuguste lokaliseeritud diagrammidega, d-m esindab mingit kindlat punkti, d-m esindab infot konkretse punkti kohta, kvantitatiivne info). 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonte m-d (objektide puhul, millel ei ole M-list laiust, või laius ei väljendu antud M-s, nii kvalitatiivse, kui kvantitatiivse info kujutamiseks). Isaritmiline m-d (nähtused antakse edasi samajoontega, kvantitatiivne info kujutamiseks (õhurõhk, t, samakõrguse jooned)). Dünaamiliste joonte m-d (dün.nähtuste kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist, kvan ja kval info kujutamiseks). 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Areaalide m-d (areal esitatakse kontuuriga, vahel ka tekst sees; kvantitatiivse info
· Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid, tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2. Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta. o Isaritmiline kaart sujuvalt muutuv tonaalsus. Jätab õigema mulje kui koropleetkaart, sest elanike tihedus ei muutu valla piiril hüppeliselt. o Vookaart nt majanduskeskuste omavaheline import-eksport. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart nt tornaadode esinemissagedus USAs osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas.
numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused) c. Lokaliseeritud diagrammide meetod (esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info) 74. Nimeta joonobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Joonte meetod (joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info) b. Isaritmiline meetod (nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO) i. Kasutatakse, kui: nähtus on ruumiline või me tahame seda ruumilisena kujutada, nähtus on pidev (levib kõikjal), keeruline algandmestik (teda tuleb lihtsustada) c. Dünaamiliste joonte meetod (dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede
antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused · lokaliseeritud diagrammi meetod esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info 46. Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Joonobjektide kujutusviisid: · joonte meetod joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info · isaritmiline meetod nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO · dünaamiliste joonte meetod dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist. 47. Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus? Pindobjektide kujutusviisid:
annaabi.ee 
