Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu ,,Emmajöe Öpik" ning selles on kesksel kohal juba romantiline isamaalüürika. Selle raamatu isamaalauludest on saanud paljud üldtuntuks: ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Seal on ka loodus- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi", ,,Ja õues on kevade" jt. ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidulasügavalt kaasa kodumaa saatusele. Ta ülistab isamaaarmastust, Eestit, emakeelt, muistset priiust, kannatab vabaduse kaotamise ja pika orjaaja pärast, seostab lootuse tärkamise Eestimaal tsaari ja Jumala tahtega. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!")
kunstiharidusega maalikunstnik. · Pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile. · Csise Jaani kiriku altarimaal Johann Köler (1858) · Eduard Bornhöhe (18621923) · Ajalooliste jutustuste viljeleja · Peateos" Tasuja" · Satiirilised jutustused Rahvusromantism · Kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. · Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust, isamaaarmastust. Seltsid · Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid. · Loodi saksa seltside eeskujul. · Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid · Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee) Ärkamisaja tähtsus · Koguti rahvaluulet · Rahvusliku teatri sünd · Ühtse rahva tunne · Ühtne kirjakeel · Rahvusliku kunsti teke Huvitavat · Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui mujale.
või looma kehas. Pikaaegse, puhtast, kõlbelisest ja rangelt askeetlikku elu hõlmava puhastamisprotsessi järel pöördub hing tagasi kehatule ja täiuslikule vaimuelule, ühineb Jumalaga. Pütaagorlaste religioosne maailmapilt oli pigem rahvapärane, ühtlasemat teoloogiat arvatavasti ei tekkinudki. Ranget ja askeetlikku elukõlblust filosoofiliselt peaaegu ei põhjendatud, toonitati pigem aukartust jumalate, vanemate, ülemuste ja seaduste ees, isamaaarmastust, ustavust sõprade vastu, enesevalitsemist, mõõdukust ja puhtust isiklikus elus. Kehtis usk deemonitesse ja haldjatesse, kellena nähti õhus või allilmas olelevaid hingi. Askeetlik eluviis hõlmas ka taimetoitlust, keelatud oli aga näiteks ka ubade toiduks tarvitamine. Arvatakse, et ka ,,voorusi" seletati arvuteooriaga, kuid täpsemad andmed selle kohta paraku puuduvad. Olles küll müstikud, arendasid pütaagorlased tänu oma matemaatilisele taibukusele tublisti edasi kosmoloogiat
Vergilius Augustuse aja poeet (3. sajandi teine pool). Tema peateos on eepos ,,Aeneis", mis pühendub roomlaste eelkäijatele. Augustus oli tema suur toetaja kuna uskus ennast olevat Vergiliuse kirjeldatud Romuluse järeltulija. Titus Livius Augustuse aja ajaloolane(1. sajandi lõpp eKr 1. algus pKr), kirjutas Rooma ajaloo linna asutamisest kuni 9 eKr. Ülistas Rooma vabariiklikku korda. Rõhutas roomalaste voorusi: vaprust, lihtsust, korda ja isamaaarmastust. Tema kirjutised on pigem legendid kui tõde, kuid annavad hea pildi roomlaste vaadetest ja ideaalidest. Seneca Rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Üks oma aja rikkamaid inimesi maailmas. Looming oli mitmekesine ta kirjutas traktaate, loodusteaduslikke uurimusi ja tragöödiaid. Uskus saatusesse, oli kaudselt ristiusu teerajaja. Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul. Plinius Vanem elas esimesel sajandil, haritud inimene tundis huvi kõikide teaduste vastu. Tema teos
Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi. Lähedased on "Laul minu Cidist" ja "Rolandi laul" luulevorm: assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. "Rolandi laul" · Kuulsaim ja terviklikem prantslaste ~1100-st säilinud kangelaslaulust · Soov ülistada prantslaste isamaaarmastust ja Karl Suure (Charlemagne) kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (araablaste) vastu. · Rohked poeetilised liialdused (Karl on 200-aastane, peapiiskop tapab üksi lahingus 400 meest jne). · Tegelased ja võitluste episoodid on psühologiseeritud. Roland ei ole üheselt veatu, dramaatilise olukorra loob tema ülemäärane uhkus; mis toob ka tema märterliku surma. 2
annaabi.ee 
