nt: Linnu saba eksperimetnaalse lühendamise või pikendamisega saab mõjutada linnu ek’dukust partneri leidmisel. Emased eelistasid suurema sabaga linde, keda looduses ei eksisteerigi 4) Võistlus Isased esinevad ilma agressiivseks muutumata. Nt: metsis, teder. Mida parem tevis, seda paremini ja rohkem jõuad esineda Nt: Isalindude etteastete arv päevad vs sellele kulutatud energia. Ringiga – paaritusid. 69 5) Geneetiline valik. Valik reeglina lõhna järgi või muude eritiste jätgi paaritumisel. Lenduvad keemilised ained, mis annavad aimu geneetilisest sobivusest. Feromoonid. Emased on neile väga tundlikud. Putukate emased võivad õige isase kilomeetrite tagant ära tunda
Pimedal ajal ovulatsiooni ei toimu, pideva valgustuse puhul võib ovulatsioon ja munemine toimuda terve ööpäeva jooksul. Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp
Pimedal ajal ovulatsiooni ei toimu, pideva valgustuse puhul võib ovulatsioon ja munemine toimuda terve ööpäeva jooksul. Viljastamine toimub 5-10 minutit pärast ovulatsiooni munajuha lehtris. Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp
vastuvõtlikkust ja kosimiskäitumine osutub pidurdatuks. Kuid miks võis selline liigutus evolutsioneeruda kosimisdispleiks? Isase lülitumine keset kosimist asendustegevusele võis emasele jätta mulje, et isane alles kõhkleb oma soovis temaga paaruda. Parasvöötme lindude lühikese sigimishooaja tõttu ei saa aga partnerivalikuga liiga kaua venitada, eriti kui kvaliteetseid partnereid napib. Seetõttu võis partide esivanemate isalindude niisugune kõhklemist väljendav käitumine muuta emase, kes kartis “kosilast” kaotada, isasele seksuaalselt vastuvõtlikumaks. Kuna see liigutus tasus järelikult isasele ära, soosis looduslik valik isendeid, kes tavatsesid seda liigutust teha veelgi silmatorkavamal moel kui teised. Nii kujuneski algsest lihtsast asendustegevusest välja silmatorkav kosimisdisplei, mida omakorda võimendas spetsiaalse värvilise nn tiivaküüduse väljakujunemine.
"vale". Laululindude alamliikide vahel võib see olla isalinnu laul: muud tunnused näivad olevat niivõrd kattuvad, et pole võimalik eritleda. Muidugi saab vaid otsene katse selgitada, kas lindude puhul on see nii. On näiteid, kus mingi alamliik "talub" teise alamliigi osalemist pesitsusel siis, kui laulud on väga lähedased. On aga ka näiteid, kus isalinnud (muide Galapagose vintide puhul näikse nii olevat) ei talu sama alamliigi isalinde, kuid on ükskõiksed teise alamliigi isalindude suhtes. Äratundmine käivat noka kuju alusel, sest igas muus mõttes näikse need linnud olevat üpris samamoodi - liiga vähe aega tagasi lahkennud muude erinevuste tekkeks. Mehhaaniline isolatsioon Putukate alamliikide puhul on neid tihti võimalik eritleda vaid genitaalide kuju alusel. Siit ka oletus, et isolatsiooni põhjuseks on vahe just seal. Kuid nagu näitasid katsed Drosofilaga, ei pruugi see kaugeltki alati nii olla. Üldse paistab, et niisugune mehhaaniline isolatsioon ei ole
annaabi.ee 
