Ilves ei jälita saaki, kui ta pole seda mõne otsustava hüppega tabada suutnud. 515 meetrit on see maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ilves aga eksimatult, startinud 17 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme. Elupaik ja elulaad Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune eluala, Eestis kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alles siis, kui noored on õppinud kõike vajalikku ning saavutanud
Keskmiselt süüakse 20-kilone saakloom ära umbes 60 tunniga. Ilves ei jälita saaki, kui ta pole seda mõne otsustava hüppega tabada suutnud. 515 meetrit on see maa, kus ilvese rünnak võib kanda vilja, lumisel ajal veelgi vähem. Lumes olevat hiirt või lindu tabab ilves aga eksimatult, startinud 17 meetri kauguselt ning sukeldudes lumme. 120 meetrit on kõige pikem maa, mida nähti ühte suurt ja ilmselt väga näljast ilvest kunagi hüpetega ületamas, ent saak lipsas minema. Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad.
sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Enamasti hoiab ilves siiski metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht. 5 Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100 200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Ilves on kõige aktiivsem õhtuti ja hommikuti ning ta puhkab peamiselt keskpäeva ja kesköö paiku. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel.
hinnang saadakse talviste jäljevaatluste interpoleerimise tulemusena, on oluline teada, kuidas eristada vaatlusandmetes erinevad isendid. Teiseks lubab ilveste arvukuse ja kasutatavate kodupiirkondade suuruse muutumise jälgimine ning vastavate andmete sidumine saakloomade arvukusega ennustada kohaliku ilvesepopulatsiooni keskkonnakandevõimet ehk hinnata kui palju meile ilveseid teoreetiliselt loodusesse mahub. -6- Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest, saakloomade arvukusest ja elupaiga kvaliteedist keskmiselt 100200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala. Eestis on see kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Väidetavalt sõltub emasloomade jaotumus saakloomade olemasolust, isasloomade jaotumus aga emaste paiknemisest. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel
Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Erandina on ilvest kohatud metsatus Dagestanis, kus ta punailvese kombel rahuldub põõsastega. Ilveseid elab ka peaaegu ilma metsadeta Pamiiris jaHimaalaja alpiluhtadel. Enamasti hoiab ilves metsa ligi. Seal, kus vanemad metsad segunevad noorendike ja raiesmikega ning kus on oja, jõgi, mõned rabalaigud või isegi üleujutatavad orud, võib olla ilvese elukoht. Igal isailvesel on sõltuvalt vanusest ja saakloomade arvukusest keskmiselt 100–200, harvem 300 ruutkilomeetri suurune või veelgi suurem eluala, Eestis kuni 100 km². Iga isase territooriumil elab mitu emast. Sigimine - Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Ilvesepojad jäävad ema juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad
annaabi.ee 
