juurde õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Rigolettole aga räägitakse, et soovitakse röövida naabruses elav krahvinna ja nii satubki ta enesele teadmata appi röövima oma tütart. Alles hiljem avastab ta kohutava tõe. III vaatlus toimub hertsogi palees. Hertsog on nukker ning soovib veel kord näha tundmatut neidu, kuid leiab eest tühja maja. Röövitu tuuakse lossi ja hertsog on rõõmus, kui leiab eest oma armastatu. Tuleb Rigoletto, keda võetakse vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Rigoletto on meeleheitel ja kannatav ning ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu. Tuleb Gilda ning palub isal hertsogit säästa. Rigoletto on otsustanud kätte maksta ning kavatseb seejärel Mantuast lahkuda. IV vaatus. Mincio jõe kaldal poollagunenud majas elab palgamõrtsukas Sparafucile oma ilusa õe Maddalenaga. Maddalena meelitab kohale rikkaid noormehi, kes tapetakse
omaenese tütart, keda peetakse ta armukeseks. Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe. II VAATUS Kolmas pilt Kolmas pilt Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu, kuid leidis eest tühja maja. Tulevad õukondlased ja jutustavad lõbusa loo Rigoletto armukese röövimisest, millele narr ise kaasa aitas. Röövitu on toodud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, kui leiab eest oma armastatu. Rigoletto saabudes võetakse ta vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et ta aimdus osutus tõeks ning tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus. Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on
keda peetakse ta armukeseks. Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe. II VAATUS Kolmas pilt Kolmas pilt Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu, kuid leidis eest tühja maja. Tulevad õukondlased ja jutustavad lõbusa loo Rigoletto armukese röövimisest, millele narr ise kaasa aitas. Röövitu on toodud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, kui leiab eest oma armastatu. Rigoletto saabudes võetakse ta vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et ta aimdus osutus tõeks ning tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena- meeleheites , narrimaskita, kannatavana- pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus. Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogisse armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta on otsustanud kätte
Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe. II vaatus Kolmas pilt. Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu, kuid leidis eest tühja maja. Tulevad õukondlased ja jutustavad lõbusa loo Rigoletto armukese röövimisest, millele narr ise kaasa aitas. Röövitu on toodud lossi. Hertsog on rõõmsalt üllatunud, kui leiab eest oma armastatu. Rigoletto saabudes võetakse ta vastu irvituste ja pilkega. Rigoletto mõistab, et ta aimdus osutus tõeks ning tema tütrest on saanud hertsogi armuseikluste järjekordne ohver. Avaneb armastava isa dramaatiline sisemaailm. Sellisena meeleheites, narrimaskita, kannatavana pole teda nähtud. Ta ähvardab, süüdistab ja tõotab kättemaksu, kuid samas anub ja kaebleb jõuetus valus. Tuleb Gilda. Kaunisse hertsogi armununa palub ta isal hertsogit säästa. Rigoletto on vankumatu. Ta
ja hammustas kui raudmehed talle kaikaga vastu suud panid ja silmad pea pimetaks peksid kuid ei õnnestunud neil see temp ja ta saab surra koos oma kihvadega. Vanaisa palus ka andeks, et nii lolli asja peale pidi langema ja lapselast ei näinudki kuid Leemet lohutas teades, et kord pidi kõik lõppema. Siis tulid raudmehed ja viisid vanaisa põranda sarnase puust ehitsele kus talle sai osaks ropp piinamine raudmeeste irvituste küttuseks. Korraks aga rihm mis talle suhu oli pandud murdus ja ta hammustas oma piinajat jalga, teised rraudmehed üritasid appii tulla aga piinaja oli surnud ning vanaisa sisises nagu pöörane ja laksutades igas suunas oma lõugu kuni üks raudmees lähenes ja talt pea mõõgaga maha raius. Siis oli Leemeti käes kord, ta kinnitati samamoodi põranda külge ja oldi valmis ka talle nuga selgalööma ja sees ringi roima kuid siis juhtus midagi huvitavat- nimelt hakkasid kõik raudmehed ja
Peletis!» 1 2 8 «Vaadaketa nägu, rasedad naised! Ükski rohi ei aita nii kergesti enneaegu maha saada!» Kaks skolaari, Jehan du Moulin ja Robin Poussepain, hakkasid kõigest kõrist laulma: Kus varga nupp, seal nöörijupp! Kus suliliit, seal tuleriit! Tuhandeid muid teotusi hakkas sadama kui rahet. Hurjutusi, sajatusi, irvitusi ja kive tuli igast küljest. Quasimodo oli kurt, aga ta nägi kõike selgesti ja rahva viha avaldus samavõrra nägudel kui sõnades. Pealegi tegid kivihoobid irvituste mõtte igati selgeks. Algul hoidis ta end vaos. Aga vähehaaval lõdvenes ta kannatlikkus, mis piinameistri nuudi all kalgistunud oli, ja andis igale sääsepistele järele. Astuuria härg, kes pikadoori kallaletungimistest suurt väljagi ei tee, rae-vub kohe, kui koerad talle kallale tungivad või kui pistodad ta turja ärritavad. Esiti pööras Quasimodo aeglaselt oma ähvardava pilgu rahva poole. Kuid kinniseotud,
annaabi.ee 
