Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"irrigatsiooni" - 5 õppematerjali

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

reegleid. Mingi käsitööala spetsialistid ei tegelenud ise toidu tootmisega, neid toideti maaharijate ülejääkidega. Käsitööliste toodangut tuli levitada ja toormaterjale tuli sisse tuua välistest leiukohtadest. Viljelustehnikad täiustusid, sest oli vaja toota rohkem toitu, et toetada mittepõllunduslikku asustust ­ otsiti võimalusi, kuidas rohkem toota, üheks võimaluseks saagikust suurendada oli kunstliku niisutuse kasutuselevõtmine. Irrigatsiooni kasutuselevõtmine lisaski tootlikkust, suuremad ülejäägid viisid aga omakorda selleni, et tekkis tsentraliseeritud kontroll toidutootmise ja ülejääkide jagamise üle. Mitmesuguste maksude ja andamite kehtestamine viis kapitali akumulatsioonini. Kõik see viis klassiühiskonna tekkimiseni. Tekkis vajadus kirja järgi, oli oluline hakata asju üles märkima, see vajalik ka teaduste arendamiseks. Ka transport merel ja maismaal oli osa uuest korrast

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad-ja seaduspärasus
19
docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

Hüdrauliline hüpotees tsivilisatsiooni tekkimkisest temalt. Kõik esmased riigid just niisutuspõllunudusest tekkinud, kuid see tõi kaasa orientaalse despootia. Hiina põhiliselt tal silme eest, nats ka Egiptus. Sellest, mis enne põlluharidust oli ei räägi. Põlluharimine nõuab vähe ressursi, seega perekonna keskne ja ei tekita riiki. Olukord teine viljakate jõgede ääres, mida ümbritseb viljatu kõrb. Seal inimestel valik, kas põlluharimine irrigatsiooni teel või jääda küttideks ja korilasteks. Erinevused markantsed. Jõe piirkond pakub väga suurt lisaväärtus. Seal inimgrupil suur motivatsioon minna niisutuspõllunduse teed, kuid see nõuab ühistööd. Vaja eelplaneerimine ehk juhtimine tuleb tsentraliseerida ja see toob kaasa tsentraliseeritud riigi tekke ja samas määrab ka selle riigi iseloomu. Nõuab väga suurte ressurside koondumist valitseja kätte, kes kasutab seda süsteemi käigus hoidmiseks, kuid ka

Ajalugu → Ajalugu
101 allalaadimist
Kultuurantropoloogia konspekt
45
docx

Kultuurantropoloogia konspekt

vastupidiselt korilastele. Suhe loodusega domineerivam. Sisaldab inimeste vahelisi, loomadevahelisi ja loomade-inimeste vahelisi suhteid.  Aiapidamine ja põllumajandus. Oluline eesmärk on hoida alal mulla viljakust: - Alepõletus - Väetamine - Niisutus Püsipõld versus liikuv aiamaa. Irrigatsiooni süsteemid suudavad toita suurimaid populatsioone (Hiina ja India). On loonud kõige hierarhilisemaid ühiskondi (lisaks eelmistele ka Egiptus).  Tööstus. Töösuühiskonna kiire areng leidis aset 18. sajandi keskpaigas. Kõige kiiremini leidis tööstuse protsess aset Suurbritannias. Dihhotoomiad Tööstusühiskond Tööstuse-eelne ühiskond

Antropoloogia → Kultuurantropoloogia
32 allalaadimist
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

Tema jalad hulguvad (brodjat). Ta võitleb Horose päevist alates. Ta on võitmatu. Röövli kombel ei kuuluta ta lahingu päeva". Sotsiaalsed faktorid. V-IV aastatuhande jooksul toimus Egiptuses ürgkogukondliku riigikorra üleminek klassiühiskonna riigikorrale. Niiluse üleujutuse reguleerimine ei olnud jõukohane üksikule perekonnale, suurele sugukonnale ja isegi mitte väikesele sugukondade liidule. See oli teostatav alles siis, kui toimus mitme territoriaalse kogukonna ühinemine. Koos irrigatsiooni tööde algamisega avanes ka võimalus rakendada orjatööd. Algul polnud orjade hulk suur. Samuti nagu maa, nii kulusid nemadki külakogukonnale, kes lõi irrigatsiooni ja põllumajanduse; sellise kogukonna liikmeid sidus omandi kogukondlik vorm. Individuaalses valduses oli orje veel võrdlemisi vähe. Tähendab, külakogukondade iseäruseks oli maaomandi kollektiivne vorm ­ põlluharimine moodustas majandusliku korra aluse. Sääraseid külakogukondi

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Esiajalugu ja arheoloogia alused
67
pdf

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Kaks suuremat kultuuriareaali: Halafi kultuur ja Samarra kultuur. Halafi kultuur (u 5500­4500 eKr) Põhja-Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise ülemjooksul, ulatus Põhja-Süüriani ja Niniveni. Nimimuistiseks tell-asula Khaburi jõe ääres (Khabur on Eufrati lisajõgi Kirde-Süürias). Kultuur jagatakse kolmeks: varane, keskmine ja hiline periood. Ühtegi Halafi kultuuri asulat ei ole ulatuslikult kaevatud. Hooned kuivatatud savitellistest, mõnikord neil kivivundament. Kuiv põllundus, st irrigatsiooni ei tarvitatud. Kasvatati nisu, otra, lina. Peeti veiseid, kitsi, lambaid. Leiud meenutavad Çatal Hüyüki kultuuritraditsiooni. Majaseinu kaunistati härjasarvedega. Maalitud keraamika: 58 geomeetrilised kujutised, ka loomad, inimesed. Värvideks must, punane, valge tuhmkollasel taustal. Siit pärinevad vanimad keraamikapõletusahjud. Ilmselt algas savikäsitöö spetsialiseerumine. Kasutati ka vaske (noad)

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun