Mina kasutades näitate, et te mõistate teda ja ei karda vastutust. Nõuanne: Öeldes ,,firma poliitika on ..." või ,,nad ei luba..." annate kliendile mõista, et teie olete vaid ametnik. Kui te ennast ainult ametnikuna tunnetegi, pole te kunagi võimeline klienti tõeliselt aitama. Teid võiks kergesti asendada mõne automaadiga. Te peate teadma, mida tippteenindus tähendab? ,,Iga klient tajub teenindust ainult talle omasel isikupärasel, emotsionaalsel, irratsionaalsel ja kõikehõlmaval moel, seega, täiesti inimlikult. Kõik põhineb tajul." Tom Peters Kliendid on nõudlikud. Ja täie õigusega tänastel klientidel on rohkem valikuvõimalusi kui kunagi varem. Kui teie firma ei paku seda, mida nad tahavad või vajavad, kui koostöö teiega ei rahulda nende ootusi, kõnnivad nad lihtsalt edasi ja ajavad asja ära mõne teie konkurendiga. Ja kui teil pole kliente, pole teil ka tööd. Kõige
reaalsuse täieliku eitamiseni (nagu skisofreenia puhul), kuid tavaelus kuuluvad siia näidetana ka ajutised ,,aja maha võtmise" või ,,väljalülitumise" viisid, näiteks mõnuainete pruukimine, hasartmängud, ninas urgitsemine, nätsu närimine, asjade lõhkumine, autoga kihutamine, ülemäärane filmide vahtimine jne... Säärased kaitsemehhanismid maandavad ärevust, aga irratsionaalsel viisil. Need takistavad arengut, sest eitavad reaalsust ja halvavad kohanemisvõime. Lõpuks Mina murdub: ärevus pääseb valla, ,,närvid ütlevad üles"... 3. Ülimina (Superego, Überich) TÄIUSLIKKUSEPRINTSIIP Ülimina kujuneb välja umbes 5. ja 11. eluaasta vahel. Selles sisalduvad meie eeskujud, väärtushinnangud, normid, põhimõtted, see määrab kindlaks sotsiaalse, religioosse, moraalse eluvaldkonda
ligilähedaselt 1920ndatel. Modernismi esmased tunnused olid vormieksperimendid: uskumus, et romaani vorm ehk struktuur ja keel pole passiivsed ega välised, vaid et romaani tervikkujundi saavutamiseks on nad niisama olulised kui teose sisu. Püüeldi vormi ja keele poole, mis annaks täiuslikult edasi ja võimendaks teose sisu. · Loobuti kirjavahemärkidest, et anda vahetult edasi alateadvust. Oldi veendunud, et kirjavahemärgid on mõistuslikud tähised, mis irratsionaalsel alateadvusel ei lase end täiuslikult ilmutada. See tõi kaasa, et lugejal muutus raskeks jälgida, kas tegelane kõneleb ja tegutseb olevikus või minevikus, otsustada, mis tegelane parasjagu kõneleb. · Autorid püüdsid hoiduda otsestest hinnangutest teose tegelastele ja sündmustele. Teose läkitus pidi tulema teose ,,seest", ilma et autor sekkuks või abistaks. Autor kadus, muutis end märkamatuks, et lugeja saaks teoses toimuvat ise hinnata
kahjustavad. o Kui tahad vältida halbu tagajärgi siis tuleb sul omal käitumist muuta. o Ebaterved ja ebarealistlikud hirmud viivad sageli äärmusliku ärevuseni, ehki ohtu tegelikult ei ole või on väga väike. o Irratsionaalseid hirme on paljudel ja nad lasevad neil hirmudel enda üle valitseda ning elavad seetõttu armetut elu. Kuidas teha vahet ebatervel ja tervel ärevusel ja ratsionaalsel ning irratsionaalsel hirmul · Kõrvuta hirme tegelikkusega ja kasuta tõenäosus seadust · Ebarealistlikud hirmud on liialdatud ja ülemäärase üldistuse vili · Ära vaata maailma must-valgena, vaata ka halle toone · Ebarealistlik ärevus on suuresti ebaõige ja liialdava mõtlemise vili 2 Sa võidad ärevuse kui võtad omaks tõe:
vestlus. Fundamentaalne atributsiooniviga · Kalduvus omistada teise inimese käitumise põhjused nende isiksusele. Ennast kaitsvad tajud · Kalduvus omistada enda edu sisemistele faktoritele ja ebaedu välistele. · Usk, et positiivsed sündmused juhtuvad pigem endale kui teistele. · Ebarealistlik haavamatuse illusioon. Sotsiaalne mõju · Inimloomusel on märkimisväärne soov pälvida kaasinimeste heakskiitu ja seetõttu käitutakse tihti näiliselt irratsionaalsel viisil. · Tajutud või reaalse teise inimese juuresolekul ilmnevad inimestel märkimisväärsed muutused tunnetes, mõtetes ja käitumises. Sotsiaalne võrdlus · L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega. Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus