lihtmurd - (a
Eeldus : olgu a ja c ratsionaalarvud, a < c. Väide : leidub ratsionaalarv b, a < b < c. Tõestus : Et a < c , siis ilmselt kehtib seos Valides , saame, et a < b < c. Kuna a ja c on suvaliselt valitud, siis tõesti iga kahe ratsionaalarvu vahel leidub ratsionaalarv. 13. Irratsionaalarvud. 1) Arvu, mis avaldub lõpmatu, mitteperioodilise kümnendmurruna, nimetatakse irratsionaalarvuks. 2) Irratsionaalarvude hulk on lõpmatu. 14. Irratsionaalarvud. 1) Teoreem : ühikruudu diagonaali pikkus ei esitu ratsionaalarvuna. Eeldus : olgu antud ruut küljepikkusega 1. Väide : ruudu diagonaali pikkus pole ratsionaalarv. Tõestus : d = 2 1 1 Oletame vastuväiteliselt, et 2 on ratsionaalarv
Siis korrutame arvu 1; 10; 100; 1000 jne, et koma läheks perioodi ette; 4. Lahutame tulemused; 5. Jagame mõlemad pooled läbi x ees oleva arvuga. Lahendus: tähistame x= 1,2(43) 1000x=1243,4343... _ 10x= 12,4343... 990x= 1231 X= 1231 = 1 241 990 990 IRRATSIONAAL- JA REAALARVUD Arvu, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, nimetatakse irratsionaalarvuks. näiteks 2=1,4142135623373... ei ole ratsionaalarv, sest ta pole lõpmatu perioodiline kümnendmurd. See arv on lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Järelikult on irratsionaalarv. Irratsionaalarvud on veel 32; 53; -7; jt. Igal irratsionaalarvul on vastandarv. Teineteise vastandarvud paiknevad arvteljel nullpunkti suhtes sümmeetriliselt. Irratsionaalarvude hulka tähistatakse tähega I. Laiendades ratsionaalarvude hulka irratsionaalarvudega saame reaalarvude hulga R: R = I U Q ja Q R
murru nimetaja algtegurite hulgas on 2-st ja 5-st erinevaid tegureid, siis jagamisel hakkab mingi jääk korduma ja tekkib perioodiline kümnendmurd. Perioodilised kümnendmurrud Puhtperioodilisteks kümnendmurdudeks, kui periood järgneb vahetult komale; Segaperioodilisteks kümnendmurdudeks, kui periood ei järgne vahetult komale. Reaalarvude hulk Arvu, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, nimetatakse irratsionaalarvuks. Irratsionaalarvud ei ole avaldatavad lõpmatu perioodilise kümnendmurruna. Ratsionaalarvude hulk Q ja irratsionaalarvude hulk I moodustavad kokku reaalarvude hulga R. Reaalarvude hulga omadused Reaalarvude hulk on järjestatud lõpmatu hulk Reaalarvude hulk on pidev nendele arvudele vastavad punktid katavad kogu arvtelje Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja nullist erineva arvuga jagamise suhtes. Ruutjuur mittenegatiivsest
P= 2(a+b) S= a · b ümbermõõt= külgede Pindala= ristküliku Ristkülik summa kahekordse külgede korrutisega korrutisega St = 2(ab + bc + ac) V=a·b·c Risttahukas täispindala = 2 · ruumala = pikkus · laius (pikkus · laius + laius · kõrgus · kõrgus + pikkus · kõrgus) Irratsionaalarvuks nimetatakse lõpmatut mitteperioodilist kümnendmurdu. Irratsionaalarvude hulka tähistatakse tähega I. Ringjoont, mis läbib kolmnurga tippe, nimetatakse kolmnurga ümberringjooneks. Ringjoont, mis asub kolmnurga sees ja mis puutub kolmnurga kõiki külgi, nimetatakse kolmnurga siseringjooneks. Mittetäielik ruutvõrrand nimetatakse ruutvõrrandit, milles kas lineaarliikme kordaja või vabaliige on null. Kui korrutis on null, siis on vähemalt üks teguritest null. Alati 2 lahendit.
ratsionaalarvude hulga ℚ = , kus a ∈ ℤ , b ∈ ℤ ja b ≠ 0 . Ratsionaalarve saab b esitada nii kahe täisarvu suhtena kui ka lõplike või lõpmatute perioodiliste 3 5 1 kümnendmurdudena. Näiteks , , . 4 1 6 Kokkuvõttes ℕ ⊂ ℤ ⊂ ℚ. Arvu, mis avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, nimetatakse irratsionaalarvuks. Näiteks 3 , 4 + 2 . Kõigi irratsionaalarvude hulga tähis on I. Kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud koos moodustavad reaalarvude hulga ℝ . Seega ℚ ∪ I. = ℝ . Reaalarvude hulk on kinnine liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise (v.a. jagamine nulliga) suhtes. Reaalarve saab kujutada arvtelje punktidena. Arvtelg on lõpmatu sirge, millel on valitud nullpunkt, positiivne suund ja pikkusühik. Kõigi reaalarvude ja arvtelje kõigi
annaabi.ee 
