esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid 28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG: 1
KESKNÄRVISÜSTEEMI FÜSIOLOOGIA 1. Erutuvus - Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? 1. Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima, hormoonid jne) 3. Kuidas jagunevad äritajad? 1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus...
Totality"), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised. 6 Värvid ja nende mõju inimestele Silmade kaudu saadav informatsioon on üks tähtsamaid tajusid, mida tuleb arvestada ruumide kujunduses. Värvusõpetusest arusaamiseks on vaja natukene teada värvuse füüsikalist olemust ning värvuste nägemise, s.o aistingu füsioloogiast irradiatsiooni ning süntesteesia nähtust. Irratsioon, irradia nähtus e optiline pete, avaldub heledate esemete näiva suurenemisega tumedal taustal. Nähtus, mida tuleb arvestada väikeste ruumide puhul ja mis suurtes ruumides ei sega. Mürarikastes ruumides, tuleb arvestada sünesteesia nähtust, mis avaldub värvuste tunnetamisel nägemis-, kuulmis- ja haistmisorganite koosmõjus tekkinud tajuga. Sünesteesia
Erutuse rütmi omandamine. Närvikeskusesse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedused on erinevad. Rütm sõltuvalt vajadusele. 26.Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Impulss levib üle (mitte läbi) refleksikaare/närvisüsteemi otse lähedal asuvasse närvikeskusesse. (Toimub väga tugeva ärrituse/erutusimpulsi korral) --- Pidurdus kesknärvisüsteemis: • Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine • Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis • Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel • Närvirakkude kaitse kurnatuse eest • Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos KNS tegevuse koordinatsioon: • Üksikute reflekside kooskõlastamine • Erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel • Erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine
Jaguneb: - Sümpaatiline kutsub alati esile organi aktiivsuse tõusu. - Parasümpaatiline vähendab organi aktiivset talitlust. 55. Pidurdus kesknärvisüsteemis. Füsioloogias nim. pidurduseks perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivset allasurumist. Kesknärvisüsteemi tegevuses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutusprotsessilgi. Pidurdusega piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis. Tänu pidurdusele tekivad organismi üldise, mittekoordineeritud reaktsiooni asemel kindlad refleksid. Pidurdus on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel, millega kindlustatakse terviklik tegevus. Tal on suur osa uure, tingitud reflekside väljatöötamisel ning loomade ja inimese kõrgemas närvitegevuses üldse. Veel kaitseb pidurdus närvirakke kurnatuse eest. Pidurdus kujutab omapärast tegevuslikku seisundit, on sageli erutuse poolt esile
vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele. Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga piiratakse näiteks erutuse irradiatsiooni KNS-s. tänu pidurdusele tekivad organismis koordineeritud, kidnlad refleksid, millega kindlustatakse terviklik tegevus. P kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Kui erutusega kaasneb alati depolarisatsioon, siis P on seotud vastuüpidise protsessiga rakumembraani hüperpolarisatsiooniga (s.o mebraani sisepinna negatiivse laengu suurenemisega). Ülepiiriline pidurdus ei ole seotud spetsiaalsete pidurdussünapsitega, vaid tekib liiga sagedase või liiga kestva erutuse tagajärjel