Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ironiseerivad" - 5 õppematerjali

Francois Villon
3
doc

Francois Villon

Ta ei järginud norme ega traditsioone. Villon ei kuulunud ka ühtegi luuletajate tsunfti, mis oli sellel ajal küllaltki tavapäratu. c) Villoni luules on hästi palju erinevat keelekasutust ning stiile. Võib leida juriidilisi termineid, kuid kohtab ka varaste nii-öelda slängi. Ei puudu ka kaupmeeste ja Liis Kristiin Vaher, 10.B kõrgemate klasside keelepruuk. Villoni tekstid on ironiseerivad, pilkavad ning kahetähenduslikud. d) Villoni tegudest võib järeldada, et ta ei pidanud midagi pühaks. Ta varastas usuteaduskonna ruumidest 500 kuldeküüd, haavas kakluses surmavalt üht preestrit ning ka üht paavsti kirjutajat. Preestri haavamise tõttu põgeneski ta esimest korda Pariisist, kuid peagi naases tagasi. Oma luules pilkas ta vaimulikke ja kõige muud, mis oli kuidagi kirikuga seotud. Tema lugupidamatusest kiriku ja usu vastu, tema

Kirjandus → Kirjandus
22 allalaadimist
Carmina Burana
3
doc

Carmina Burana

põledes, räägin ma mornilt oma hingega". Laulu autor räägib kõrtsielu kibedamatest külgedest: järgmisest hommikust, masendusest ja enesesüüdistamisest. Laulu rütmika sarnaneb suures osas praeguse üliõpilashümniga "Gaudeamus igitur". · Olim lacus colueram "Olim lacus colueram" ­ "Kunagi olid mered mu koduks". Peategelaseks peoks küpsetatud luik, kes räägib serveerimiskandikul oma minevikust. Külalised ironiseerivad tema üle, lausudes "Miser, miser, modo niger et ustus fortiter" ­ "Vaeseke, nüüd on ta pruun ja läbiküpsetatud". · Ego sum abbas "Ego sum abbas Cucaniensis" ­ "Olen Lollidemaa abt". Joodikute kroonimata kuningas tutvustab ennast selles gregooriuse koraali paroodias. · In taberna ehk "Kõrtsis". Siin kirjeldatakse kõrtsielu koos kõigi oma hasartmängude ja joomisega. Pilatakse kirikut ja paavsti, piiskoppe jne.

Muusika → Muusika
65 allalaadimist
Ühiskonnaõpetuse referaat-Valitsemine ja avalik haldus
76
docx

Ühiskonnaõpetuse referaat "Valitsemine ja avalik haldus"

Mõnikord öeldakse koguni, et Ameerikat valitsevat kohtunikud, mitte rahva poolt valitud saadikud. Kohtunikkond moodustatakse USA-s valimiste teel. Näiteks valib mõnedes osariikides rahvas kohtunikke samamoodi nagu rahvasaadikuid. See muudab kohtuniku lähedasemaks kogukonnale, kus tal tuleb töötada. Ameerika Ühendriikides ei pea kohtunikul olema 25 Valitsemine ja avalik haldus ilmtingimata juriidilist haridust. Ameeriklased ise ironiseerivad, et kohtunik on jurist, kes tunneb senaatorit või kuberneri. See kõik näitab, et poliitilised valikud mängivad USA kohtusüsteemis olulist rolli ning arvamus kohtuniku täielikust neutraalsusest on pigem müüt kui tegelikkus. Anglo-ameerika traditsioon rõhutab kohtuniku vabadust ja iseseisvust; kohtunik on uurija, kes võib lõpuks jõuda ka üpris valitsuskriitilistele seisukohtadele. Mandri-Euroopale on iseloomulik mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb

Ühiskond → Ühiskond
11 allalaadimist
Läbirääkimiste psühholoogia
44
doc

Läbirääkimiste psühholoogia

8. PEHMENDAVAD, LUBAVAD KÜSIMUSED: · võimaldavad vastajal pingeid maha võtta · suletud küsimused, sageli manipuleeriva iseloomuga 9.HÜPOTEETILISED KÜSIMUSED: · nõuavad vastajalt küsija püstitatud probleemile kinnitatust, nõusolekut · avatud või suletud küsimused, milledega tavaliselt alustatakse läbirääkimisi 10.RETOORILISED JA ÄHVARDAVAD KÜSIMUSED: · suunatud vastaja positiivsetele või negatiivsetele emotsioonidele · suletud küsimused 11.IRONISEERIVAD JA INTRIGEERIVAD KÜSIMUSED: · suunatud vastaja enesest väljaviimiseks, nurka surumiseks · üldjuhul vastust ei nõua 12.KONTROLLIVAD ja SPETSIIFILISED KÜSIMUSED: · hoiavad vastajat kindlal liinil, tagavad adekvaatse kontakti, usalduse ja rahulolu · suletud või avatud küsimused 13.BUMERANGKÜSIMUSED: · tehakse teatud aja möödudes ja küsimused sisaldavad endas vastaja kindlaid seisukohti · peamiselt suletud küsimused 14

Psühholoogia → Läbirääkimised
67 allalaadimist
Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

kavalate naiste plaan järjekordselt kuidagi meestele nn "ära teha". Kuigi Siiri Oviir ja Ülle-Marike Papp tõid oma kõnes mitmeid kõnekaid fakte ja näiteid diskrimineerimise ning ebavõrdsuse kohta, jäi siiski kõlama iroonia ja lõbusus riigikogulaste poolt esitatud küsimustes ning kommentaarides. Seaduseelnõu lugemine oli justkui lõbus vahepala nende muidu nii igavas päevas. Kommentaaridest enamik ei puudutanud konkreetset seadust, olid ironiseerivad ja mõttetud. Samas on ju teema piisavalt tõsine ja oluline, millelt võiks eeldada mõningast huvitatust ning asjasse süüvimist. Kõik ettekandjad rõhutasid mitmeid kordi, et seadus pole "naiste olukorra parandamiseks", vaid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja tagamiseks, mis kokkuvõttes annab kasu kogu ühiskonnale, mitte ainult ühele soole. Valdavalt meessoost Riigikogu liikmed vastupidiselt leidsid, et seadus on mehi diskrimineeriv,

Infoteadus → Asjaajamine
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun