Küllalt tugeva valu ilmnemine on näitaja et venituse mõjutusel hakkab taastav töö. Sel momendil tuleb vähendada koormust kuni poole algväärtuseni. Sellise koormusega on vaja teha tööd veel 10-15min. Eksisteerib samuti teine venituse vorm, mis on kaudselt seotud kinesioteraapiaga- venitus tagasitõmbumisega. Selle olemus seisneb liigese pinnapealsete eemaldamisest üksteisest. Sünergialised harjutused saab jagada nelja rühma: tingimatud ja tingitud, ipsilateraalne ning kontralateraalne. Tingitud harjutused on järgmised: · alajäsemed- labajala sirutamine vastupanuga, mis kutsub esile reie nelipealihase pinge · ülajäsemed selgmine painutus randmeliigeses pronatsiooni asendi, mis viib õlavarre kolmpealihase pingele · kere regioonis pea tõstmine kõhuli lamades kutsub esile tuharalihaste pinge.
liigesed les nervorum fleksioon spinales -kaela samapoolne rotatsioon M. levator 1.-4. kaelalüli pr. scapula angulus -kaela lülidevahe- dorsalis scapulae transversused superior ipsilateraalne liigesed scapulae rotatsioon + -kaela skapulo- lat.fleksioon kostaalne liiges -sirutab kaela +scapula elevatsioon
põhjal oletada, mil määral on vähenenud ajukoore innervatsioon näo motoorsele neuronile. Siit tulenevalt on ülemised lihased ka vähem mõjutatud, kuna nad ei saa ajukoorelt nii tugevat innervatsiooni. Samuti selgitab see, miks kahjustuskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad motoorsed neuronid kaotavad oma funktsiooni-see tuleneb sellest, et nad on kõige enam sõltuvad just otsesest kontralateraalsest ajukoore innervatsioonist ning allesjäänud ipsilateraalne ajukoore innervatsioon on ilmselt ebapiisav nende funktsiooni toetamiseks. Ajukoorest tuleneva innervatsiooni vähene kaotus alumistele näo motoorsetele neuronitele, mis paiknevad haiguskolde suhtes ipsilateraalselt, kompenseeritakse allesjäänud ning palju tugevama innervatsiooniga kahjustamata hemisfääri poolt. On võimalik, et haiguskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad alumised
korrigeerimismehhanismidest ehk efektorite süsteemist. Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks. · Frontaallõige (koronaallõige) poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi eesmiseks ja tagumiseks pooleks.
1. Kolm pidurdusele osutavat faktide gruppi a. Aju lisakahjustusel võib ajukahjustuse tagajärjel kadunud funktsioon taastuda i. Sprague: kassidel ühepoolne OT neocortexi eemaldamine -> täielik kontralateraalne hemianoopia (nn „kortikaalne pimedus“). Nägemine taastub, kui kassil eemaldada koorekahjustusele kontralateraalne colliculus superior. Koorekahjustusele ipsilateraalne colliculus superior vabaneb sel juhul pidurdusest. ii. Ahvidel on teatud ülesannete sooritamise tase ja ajukoore kahjustuse suurus negatiivses korrelatsioonis. Samasuguseid tulemusi saadud kassidel. iii. „Korrektiivne neurokirurgia“ – nt Parkinsonismi ravi, hemisferektoomia b. Mõni funktsioon võib ajukahjustuse tagajärjel paraneda
a. (arstidel, teadlastel) • Puberteedi perioodil aju v plastiline, et hakkama saada uues kk ja kohaneda internus – seesmine, sisemine (internaarne) • Aju areng on aktiivne protsess, mõjutatud paljudestfaktoritest • Inimliik “tekkis” ~ 8milj.a.tagasi ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne) – 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3 – nüüd ~ 1350cm3 lateralis – külgmine (lateraalne) – loendamatud ühendused 80 bilj (80 miljardt 80 109). neuroni vahel • võimaldab nautida korraga nii shokolaadi, muusikat kui filosoofilist vestlust
annaabi.ee 
