Loovutab väliskihilt Liidab väliskihile elektrone. elektrone. Katiooni ja aniooni võrdlus Katioon Anioon •• Loovutab elektrone. •• Liidab elektrone. • E-. • E+. • Positiivene laeng. • Negatiivne laeng. • Prootoneid elektronidest • Prootoneid elektronidest rohkem. vähem. • Iooniraadius vastava • Iooniraadius vastava aatomi raadiusest väiksem. aatomiraadiusest suurem. Aatomite ja ioonide mõõtmete võrdlus http://en.wikipedia.org/wiki/File:Atomic_% 26_ionic_radii.svg Ioonide nimetuste moodustamine •• Katiooni nimetus vastab elemendi eestikeelsele nimetusele (naatrium-, liitium- jne). • Aniooni nimetus = elemendi ladinakeelne nimetus + liide –iid. bromiid
d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused · Efektiivne tuumalaeng (Zef) efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z , Z kogu tuumalaeng, varjestusefekt. · aatomi ja iooni raadius metalliline raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; · ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: · elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum · keemiline element ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N ,
d-elektronide arvu summa. 3. Aatomit iseloomustavad suurused • Efektiivne tuumalaeng (Zef) – efektiivne (väliskihi elektrone mõjutav) tuumalaeng: Zef = Z – σ , Z – kogu tuumalaeng, σ – varjestusefekt. • aatomi ja iooni raadius metalliline raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest metalli kristallivõres; kovalentne raadius – pool aatomituumade vahelisest kaugusest lihtaine molekulis; iooniraadius – määratakse ioonkristallis tuumadevahelise kauguse kaudu; orbitaalraadius – teoreetiliselt arvutatud aatomi- või iooniraadius; • ionisatsioonienergia (I ), KJ/mol või eV – energia, mis kulub isoleeritud aatomist ühe elektroni eraldamiseks: • elektronafiinsus (EA või Ae), KJ/mol või eV – energia, mis eraldub või neeldub, kui isoleeritud aatom seob ühe elektroni. 4. Aatomi tuum • keemiline element – ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik: A=Z+N ,
Kovalentne raadius – kui aatomid on kovalentselt seotud Van der Waalsi raadius – kui aatomid asuvad eri molekulides, mis puutuvad kokku Aatomiraadiused. Elektronkihtide lisandudes aatomite raadiused kasvavad. Tuumalaengu kasvades aatomite raadiused vähenevad. Perioodis vasakult paremale aatomite raadiused üldiselt vähenevad, kuid on ka palju erandeid! Kõige suuremad aatomid on tabeli all vasakus nurgas, kõige väiksemad tabeli üleval paremas nurgas. Elemendi iooniraadius – tema osa naaberioonide tuumade vahelisest kaugusest ioonilises tahkises. Anioonid on suuremad kui vastavad aatomid, katioonid väiksemad. Isoelektroonsed (sama elektronkonfiguratsiooniga) ioonid on seda väiksemad, mida suurem on tuumalaeng. (õpiku 1.11 näide) Ionisatsioonienergia – gaasifaasis olevalt aatomilt elektroni eemaldamiseks vajaminev energia. Suurematel aatomitel üldiselt väiksem ionisatsioonienergia ja vastupidi, on ka erandeid. (tähistatakse l1)
(Li) kromaatide (jmt soolade) redutseerimisel metallilise Zr-ga t-l 725-1000C (kvartstorus, vaakumis) 2.2.4. Elementide ja lihtainete iseloomustus Li Na K Rb Cs Fr Järjenumber 3 11 19 37 55 87 Aatomiraadius, pm 156 191 236 253 274 280 Iooniraadius, pm 68 98 133 149 165 178 Sisaldus maakoores, 6,5.10-3 2,63 2,40 3,5.10-3 7.10-4 (massi-%) Sulamistemperatuur, 180,5 97,8 63,2 38,7 28,6 20 C Tihedus, kg/m3?? – 0,534 0,971 0,862 1,532 1,873 2,1-2,4 viga? Lihtainetena läikivad hõbevalged (Cs – kuldkollane) pehmed metallid
aatomi mõõtmeid võimalik üheselt määratleda. Sageli kasutatakse mitmeaatomilistest süsteemidest arvutatud aatomite mõõtmeid. Van der Waals'i raadius - pool naaberaatomite tuumade minimaalsest vahekaugustest. Kasutatakse väärisgaaside puhul. Metalli aatomraadius - pool aatomituumade vahekaugusest metallis. Kovalentne raadius - pool omavahel keemilise sidemega seotud aatomite vahelisest kaugusest (reeglina molekulis, mis koosneb kahest sama elemendi aatomist). Iooniraadius- kuna katiooni ja aniooni raadiused on erinevad, ei või iooni raadiuse leidmiseks ioonidevahelist kaugust pooleks jagada. Kui ühe iooni raadius r1 ja ioonide tsentrite vahekaugus (r1+r2) on teada, siis saab arvutada ka teise iooni raadiuse r2. · Peakvantarvu suurenedes elektroni keskmine kaugus tuumast suureneb: mida rohkem on aatomis elektronkihte, seda suurem on tema raadius. Aatomite raadiused kasvavad rühmas ülevalt alla;
annaabi.ee 
