Päikesel on vesinikku koguni 92,1% kogu aatomite arvust, ning moodustab päikese massist 75%. Vesinik oksüdeerijana käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega või mittemetallidega, milles vesiniku o.a on I). Sõltuvalt suhteliselt elektronegatiivsema elemendi omadustest hüdriidis võivad hüdriidid nagu halogeenidki olla kas ioonilised, kovalentsed või ioonilis-kovalentsed. Põhiliselt saadakse vesinikku maagaasist, kuid saadakse ka divesinikuna veest. Laborites saadakse põhiliselt metalli reageerimisel. Ka kasutusalasid on vesinikul mitmeid. Vesinikuga täidetakse õhupalle, toodetakse amoniaaki ja soolhapet ning kasutatakse orgaaniliste ainete töötlemisel. Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel
sp³ molekul on mittepolaarne, kuna on korrapärane. 1) NH3 tekib sp³ hübrisatsioon, vaba elektronpaar hübridiseerub kaasa. molekul on polaarne vaba elektronpaari tõttu (pole korrapärane). TEISED SIDEMETE LIIGID elektronegatiivsuse vahe =0 -> mittepolaarne kovalentne < 1.7 -> polaarne kovalentne > 1.7 -> ioonilis-kovalentne > 2.0 -> valdavalt iooniline iooniline side – polaarse kovalentse sideme piirjuht, kus ühine elektronpaar on täielikult üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile. moodustunud ioone seovad elektrostaatilised tõmbejõud. puudub sideme küllastatavus ja suunalisus. iooniline side pole absoluutne, 100% ioonilist sidet pole olemas. kui side on 50% kovalentne ja 50% iooniline, on tegemist ioonilis-kovalentse sidemega
· H2 + Cl2= 2HCl (vesinikkloriid) Vesinikuühendid · Vesinik (I-) ühendid- vesinik kui oksüdeerija käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega või mittemetallidega, milles vesiniku o.a on I). Sõltuvalt suhteliselt elektronegatiivsema elemendi omadustest hüdriidis võivad hüdriidid nagu halogeenidki olla kas ioonilised, kovalentsed või ioonilis-kovalentsed. Ioonilised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdriidid, näitkes KH ja CaH 2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemperatuuriga tahked kristallilised ained, s.o. soolad. I rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeenide NACl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. Kovalentsete ühendite hulka kuuluvad hüdriidid vesinikust vähem
lahuse ruumalani. · Kui lahustunud gaas (HCl; H2S jt) dissotsieerub vees kulub ka selleks tööd d. Seega gaaside lahustumise soojusefekt on: Q=q+(-d)+s 60. Lahustumisprotsess, vee dielektriline konstant, solvatatsioon. Lahustumisprotsess vee ja NaCl näitel · Ioonide Na+ ja Cl- vahel on iooniline side vee molekulide vahel van der Waalsi jõud ning vesinikside, Na ja Cl ioonide vahel moodustub ioonilis-dipoolne side kõik need sidemed konkureerivad lahuses omavahel. · NaCl kristalli pinnal asetsevad ioonid (Na ja Cl) reageerivad vee dipoolidega selliselt, et viimased pöörduvad positiivse poolusega Cl iooni suunas ja negatiivse poolusega Na iooni suunas. · Ioonilis-dipoolse sideme arvel toimub ioonide hüdratiseerumine see side osutub tugevamaks kui seda on side Na+ ja Cl- vahel.
Vesilahustes kulgevate redoksvõrrandite kordajate leidmiseks on otstarbekas koostada iooniliselektroonsed abivõrrandid, milles näidatakse elektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt või ioonidelt teistele ning arvestatakse keskkonna iseloomu (aluseline, happeline, neutraalne), milles reaktsioon kulgeb. Oksüdeeruvate ja redutseeruvate ioonide ning molekulide koostisse kuuluvate vesiniku ja hapniku aatomite arvu tasakaalustamiseks tuleb ioonilis- elektroonsetesse võrranditesse sisse viia vee molekulid ja vesinikioonid (happelises keskkonnas) või vee molekulid ja hüdroksiidioonid (aluselises keskkonnas). TASAKAALUD VESILAHUSTES Keemiline tasakaal Keemilisi reaktsioon saab jaotada pöördumatuteks ja pöörduvateks. Pöördumatute reaktsioonide puhul lähteainete reageerimisel tekkinud reaktsioonisaadusedomavahel ei reageeri. Näiteks : NaOH + HCl NaCl + H2O Pöördumatus tähendab seda, et vastupidises suunas reaktsioon ei toimu
eritavad liigseid sooli ninas asuvate rakkude kaudu. Mereimetajad eriavad vähesel määral kõrge soolasisaldusega uriini. Üks mageda vee allikatest loomne toit. Arengulooliselt soolases vees kujunenud kõhrkalad tasakaalustavad ookeanivee kõrget soolasisaldust kõrgendatud kusiaine ja soolade kontsentratsiooni kaudu nende lümfis ja veres. 218 Lahustumisprotsess vee ja NaCl näitel · Ioonilis-dipoolse sideme arvel toimub ioonide hüdratiseerumine see side osutub tugevamaks kui seda on side Na+ ja Cl- vahel. · Na ja Cl ioonid eemalduvad kristallist, hüdratiseeruvad täielikult ja difundeeruvad lahusesse tekib homogeenne süsteem tõeline lahus. NB! lahustumisel suureneb süsteemi entroopia osakesed jaotuvad ühtlaselt kogu süsteemi ruumala ulatuses. 219 NaCl lahustumine entroopia suureneb
Ioonstruktuuris on anioonidel suuremad mõõtmed ja katioonidel väiksemad. Katioonid täidavad anioonide vahelised tühikud. Levinuim on iooniline side elektriline külgetõmme. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder.
Perfektsed kristallid on looduses harvad kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Elemnentaarrakk on kristalse aine väikseim osake, mis isel veel võre strukt iseärasusi. Selle raku moodustavad võre sõlmpunktides olevad osakesed ja neid ühendavad sidemed. 31. Kaks peamist keemilise sideme tüüpi mineraalides ja nende olemus. Iooniline ja kovalentne side. Mineraalides sageli segaside, valdab aga ioonilis-kovalentne struktuuriosakeste seostumise viis. Valdavalt moodustavad mineraale ioonid või nende rühmad, mis seostuvad ioonilise keemilise sidemega (~90% mineraalides). Mineraalides võib olla ka kovalentne side. Iooniline side - Ioonilise sidemega mineraalid on enamasti täiusliku lõhenevusega. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (tugevam kui iooniline). Kumbki aatom annab ühe elektroni
annaabi.ee 
