osakeste põrkumine filtriva pinnaga. Erineva suurusega tolmuosakestele valitakse erinevad filterkangad. Käisfilter (puhastusaste 90%)-Ventilaator imeb tolmuse gaasi läbi tolmukottide (käiste), mille alumised lahtised otsad on kinnitatud gaasijaotusresti avade külge ning ülemised suletud otsad raputusmehhanismiga ühendatud raami külge. Tolmukotid hiljem puhastatakse. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide- vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Elektrofiltrid jagunevad kaheks: Kuiva tolmu eraldamine. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama
2. Elektronide voog ioniseerib reagentgaasi 3. Reagentgaas ioniseerub ning reageerib komponendi molekulidega Keemilise ionisatsiooni teostamiseks täidetakse ionisatsioonikamber (joonis X) reagentgaasiga, näiteks metaaniga, mille kontsentratsioon ületab 1000 korda gaasikromatograafist tuleva komponendi kontsentratsiooni. Elektronide voog ioniseerib nüüd valdavalt reagentgaasi, mis ioniseerudes reageerib komponendi molekulidega. Metaani ioniseerumisel tekivad vastavad ioonid CH4 + ja CH3 + , mis reageerivad edasi ioniseerimata metaani molekulidega. Need osakesed reageerivad edasi proovi komponendiga. Keemiline ionisatsioon on pehme ionisatsiooni meetod, mis tähendab, et ionisatsiooniallikas toimuvate protsesside tulemusena tekib valdavalt molekulaarne ioon (või sellest ühiku võrra suurema või väiksema massiga ioon), mis oluliselt ei fragmenteeru. Sellise spektri järgi on võimalik määrata ühendi massi. Kombineeritakse GC-ga
tehnoloogilisi gaase puhastatakse barbotaažaparaatides (vahttolmu-pesurites), kus puhastatava gaasi kokkupuutuv vedelik vahustub. Eelis: muudetav efektiivsus, talub niisket gaasi, kõrget temperatuuri, suurt tolmusisaldust, kõrvaldab gaasilisi aineid. Märgpuhastuse oluline puudus on omakorda puhastamist vajava heitvee (muda) teke. 5. Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul (elektropuhastus): Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st selle molekulide laguneminel pos. ja neg. ioonodeks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb
põrkumine filtriva pinnaga. Erineva suurusega tolmuosakestele valitakse erinevad filterkangad. Käisfilter (puhastusaste 90%)-Ventilaator imeb tolmuse gaasi läbi tolmukottide (käiste), mille alumised lahtised otsad on kinnitatud gaasijaotusresti avade külge ning ülemised suletud otsad raputusmehhanismiga ühendatud raami külge. Tolmukotid hiljem puhastatakse. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Aerosooli osakesed ioniseeritud gaasis omandavad gaasiosakeste (-) laengu ja liiguvad elektroodide-vahelises ruumis sadestuselektroodi (+) suunas. Gaasi pesemine märgpuhastusseadmes tekib gaasi ja vedeliku kontakt ning tekib heitvesi, mida peab omakorda puhastama
gaaside puhastamiseks tolmust. Tolm ladestub kermistorude välispinnale, kust ta eemaldatakse vastassuunalise suruõhuvooluga. Uusimad kermised taluvad juba temperatuuri kuni 1100oC-ni ning tagavad gaasi puhastusastme 99,99 %. Peab meeles pidama, et orgaaniliste tolmude eraldamisega käisfiltrites kaasneb alati plahvatus- ja tuleoht. Gaasi tolmutustamiseks ja vedelikupiiskadest vabastamiseks on elektropuhastus moodsamaid puhastusviise. Elektrofiltri töö põhineb gaasi ioniseerumisel, st. tema molekulide lagunemisel positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Kahe elektroodi vahelises elektriväljas gaas ioniseerub. Tekkinud ioonide ja vabade elektronide tõttu muutub gaas elektrijuhiks. Kui pinget tõsta kuni paari tuhande voldini, suureneb ioonide ja elektronide kineetiline energia sel määral, et kokkupuutel uute molekulidega lagunevad need samuti ioonideks. Gaas ioniseerub täielikult, ilmneb
sarnased. Sellist diagonaalset sarnasust esineb elementide paljude omaduste juures. Kuna d- elementides lisandub järjekordne elektron aufbau käigus eelviimasele, f-elementidel aga väljastpoolt kolmandale kihile, siis esineb nende hulgas mõningaid kõrvalekaldumisi ülaltoodud reeglitest. Ioonide raadiused · Katioonides on vähem elektrone kui neutraalsetes aatomites. Paljudel juhtudel kaotavad aatomid ioniseerumisel kogu välimise elektronkihi. Sellest tulenevalt on katioonide raadiused väiksemad kui vastavate aatomite omad. · Anioonidel lisanduvad elektronid välimisse elektronkihti. Anioonide raadiused on suuremad kui vastavatel aatomitel. Süsteeme (aatomeid, ioone), millel on sarnane elektronstruktuur, kuid erinev tuumalaeng, nimetatakse isoelektroonseteks. Ionisatsioonienergia Energiat, mis kulub kõige nõrgemini seotud elektroni eemaldamiseks aatomist või
annaabi.ee 
