laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. See tähendab, et aaotmitest või molekulidest lüüakse välja elektrone nõnda tekivad vabad lektronid ja positiivsed iooonid. Ionisaatorina võib toimida suure energiaga osakeste voog või kõrge temeperattur, kui elekrtivool ionisaatroi toime lakkamisel katkeb on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Võib aga tekitada ka sõltumatu gaaslahenduse, mis ei vaja ionisaatorit. Sel juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piisav gaasi aatomite ioniseerimiseks. Niisusgust nähtust nimetatakse põrkeioonisatsiooniks. Õhu ja elektrijuhtivuse põhjuseks on kosmosest pärinev ning ka aatomi tuumade lagunemisel vabanev kiirgus, See tekitab saastamata õhu igas kuupsentimeetris ligikaudu 10 vaba elektroni ning 10 positiivset iooni sekundis. Kuna gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Siis
pinnast jäljendit. Elektrolüüsi põhiseadus ehk Faraday esimene seadus. Alalisvoolu toimel elektroodile kantav aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja alektrolüüsi kestusega t. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. k Kui elektrivool ionisaatori toime lakkamisel katkeb, on tegemist sõltuva gaasilahendusega. Sõltumata gaasilahendus , mis ei vaja ionisaatorit. Huumlahendus realiseerub hõrendatud gaasides. Vajalik pinge on suurusjärgus sada volti ja voolutugevus 1100 milliamprit. Kasutatakse valgusreklaamis ja signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kkuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. Kinolampides, metallide sulatamiseks elektrikeevituses.
kg/C) x I x t (sek) m=kxq *Gaasid on mittejuhid e. isolaatorid. Vabad laengud gaasis tekivad, kui gaas ioniseeritakse ja aatomitest lüüakse välja elektrone, nii tekivad + ioonid ja vabad elektronid termoremissioon. Elektrivool gaasis e. gaaslahendus on elektronide ja + ioonide suunatud liikumine. Gaaslahendus elektrivool gaasides SÕLTUV gaaslahendus kui elektrivool ionisaatori eemaldamisel lakkab. SÕLTUMATU ei vaja ionisaatorit, laengud omandavad elektriväljas liikudes energia, mis on piisav gaasis aatomite ioniseerimiseks. MUUMLAHENDUS tekib hõrendatud gaasis, kus U on 100 V ja I 1-100 mA, seda kasut. valgusreklaamides. KAARLAHENDUS tekib teineteisest mõne cm kaugusel asuvate elektroodide vahel suure voolutugevuse ja madala pinge korral. Kasutatakse võimsates valgustites. SÄDELAHENDUS selle puhul muutub õhk lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Selleks on nt. välk
Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel Sädelahendus- õhk muutub väga tugevaks elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtides.
Kõrgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Elektrolüüt- keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid m=kIt Galvaanimine- mingi metalli katmine metalliga elektrolüüsi abil Sõltuv gaaslahendus- et gaas juhiks elektrivoolu, tuleb ta enne ioniseerida Sõltumata gaaslahendus- ionisaatorit ei vajata Elektrivool gaasides- kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivälja mõjul Huumlahendus- realiseerub hõrendatud gaasides. Peamiselt intergaasid, kasutatakse valgusreklaamides ja signaallampides Kaarlahendus- tekib normaalrõhul, teineteisest mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektoodide vahel. Kasutatakse kinolampides, elektrikeevitustöödel Sädelahendus- õhk muutub väga tugevaks elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtides.
odavam. Samuti muutub tavaline konditsioneer miinuskraadide saabudes ebatöökindlaks. Õhu puhastamine. Enamustel seadmetel on standardvarustuses pestavad kapronfiltrid mis puhastavad õhust lendlevad tolmuosakesed. Eraldi lisavarustusena on võimalik peale tellida plasmafiltrid ning ionisaator. Nii puhastatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja toodetakse negatiivseid õhuvitamiine. Parima tulemuse saamiseks soovitame kasutada eraldi ionisaatorit. Õhk-vesi soojuspump Õhk-vesi soojuspump on tänapäeval üks enim edasi arenenud küttetehnoloogia, kus ei toimu energia kus ei toimu energiatootmist vaid selle PUMPAMINE. Õhk-vesi tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis VÕTAB SOOJUSE ÕHUST ja ANNAB SOOJUS VEELE COP Soojustegur ehk COP on arv, mis näitab ära, mitu korda annab seade rokem soojusenergiat suhtes kulutatud elektrienergiaga. Seega, mida suurem on COP seda suurem on sääst.
laengukandjateks ioonid. Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. 15. Mis on Galvano tehnika? Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 16. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides? Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. *Huumlahendus *Kaarlahendus *Sädelahendus *Koraallahendus 17. Mis on plasma?
Elektrolüütilisine dissatsioon aine lagunemine ioonideks veemilekulide toimel Elektrolüüt nim aine eralduis elektrolüüdi vesilahusesse avatud elekroobidel Galvanotehnika: 1)galvaosteegia metall esemele kanrakse teise metalli kiht 2) galvanoplastika saadakse esemele sadestatud sutpaks metallikiht ja saadakse suht täpne jäljend Elek.lüüsi pähiseadus: elektroodile kantava aine mass onm on vördeline voolutugevusega i ja elektrolüüsi kestusega t Sõltuv gaasilahendus: 1)IONISAATORIT ON VAJA KOGU LAHENDUSE JOOKSUL 2) SÕLTUMATU GAASILAHEDUS IONISAATORILT ON VAJA AINULT LAHENDUSE TEKITAMISEKS, EDASI TOIMUB JUBA LAENGU OSAKESTE KIIRENDAMINE EL VÄLJAS JA TOIMUB PÕRKEIONISATSIOON KLASTERIOON LAETUD OSAKE, MILLE KÜLJES ON NEUT OSAKESED.. Huumlahendus kasutatakse valgusreklaamis ja signaal lampides. Kaarlahendus e kaarleek, tekib ormaalrõhus, süsi või metallelektroodid Sädelahendus lühiajaline, puudub vooluallikas Koroona lahendus
suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. Gaasilised ained on normaaltingimustes mittejuhid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse (aatmoist/molekulist lüüakse elektrone välja). elektrivool katkeb ionisaatori toimel. Plasma väga tugevasti ioniseeritud gaas Gaasilahenduse liigid: Sõltuv gaasilahendus - elektrivool katkeb ionisaatori toimel Sõltumatu gaasilahendus - ei vaja ionisaatorit Huumlahendus hõrendatud gaasides, kasut valgusreklaamides, signaallampides. Kaarlahendus tekib normaalrõhul (ka õhus) teineteises kuni mõnekümne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kasutatakse võimsates valgustites (kinolambid), metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Sädelahendus õhk muutub väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks. Näiteks on välk, auto süüteküünla elektroodide vahel
Negatiivsed ioonid ehk anioonid liiguvad positiivse eletroodi ehk anoodi poole. Positiivsed ioonid ehk katioonid liiguvad negatiivse eletroodi ehk katoodi poole. Galvanotehnikaks nim tehnikat, kui elektrolüüsi käigus saab katta esemeid metallikihiga. 13. Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides? 1. Kui gaas ioniseeritakse, hakkab ta elektrit juhtima. Seega on tegemist sõltuva gaaslahendusega. 2. Sõltumatu gaaslahendus, mis ei vaja ionisaatorit, sellised juhul omandavad laengukandjad elektriväljas kiirenevalt liikudes kineetilise energia, mis on piirav, gaasi aatomite ioniseerimiseks. Seda nim põrkeionisatsiooniks. 3. Ka tavaline õhk võib elektrit juhtida, sellisel juhul on põhjuseks kosmosest vabanev kiirgus. Veel on huumlahendus, kaarlahendus, sädelahendus ja koroonalahendus. 14. Mis on plasma?
Vedelikus on laengukandjateks ioonid. ? Elektrit juhtiv vedelik on elektroluudi lahus. Elektroluut: keemiline uhend, mille molekulide lagunemisel tekivad erimargilised ioonid. ? Levinuim kasutusvaldkond: akud, patareid. Elektrivool gaasides ? Gaasis on laengukandjateks ioonid. ? Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse. ? Soltuv gaaslahendus: elektrivoolu alalhoidmiseks tuleb gaasi pidevalt ioniseerida. ? Soltumatu gaaslahendus: ei vaja ionisaatorit, toimub porkeionisatsioon. ? Porkeionisatsioon: laengukandjad omandavad elektrivaljas energia, millest piisab porgetel nende ioniseerimiseks. MAGNETISM. ELEKTROMAGNETILINE INDUKSIOON Liikuvate laetud kehade vahel mojuvad magnetjoud. Magnetvalja joujooned on kinnised koverad, mis valjuvad pohjapooluselt ja sisenevad lounapoolusele, st magnetvali on poorisvali. Ainete jagunemine magnetiliste omaduste jargi:
elektroodidel eraldub ainet.Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Elektrolüüsil põhineb galvanotehnika ehk esemete katmine õhukese metallikihiga. Gaasilised ained on tavaliselt isolaatorid (mittejuhid). Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja enam ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega on tegemist näiteks elektrikeevitusel. Sädelahenduse tuntuimaks näiteks on välk.
Gaas hakkab elektrit juhtima vaid siis, kui seda ioniseeritakse. See juhtub siis, kui gaasi aatomitest või molekulidest lüüakse elektrone välja. Liikuvateks laengukandjateks on erimärgilised ioonid ja vabad elektronid. Gaasis esinevat elektrivoolu nimetatakse gaaslahenduseks. Gaaslahendust jaotatakse sõltuvaks ja sõltumatuks. Sõltuva gaaslahenduse korral tuleb elektrivoolu alalhoidmiseks gaasi pidevalt ioniseerida. Sõltumatu gaaslahendus ei vaja ionisaatorit, sest toimub põrkeionisatsioon. 45 Põrkeionisatsioon on nähtus, mille korral laengukandjad omandavad elektriväljas kiirenevalt liikudes energia, mis on piisav neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. Gaaslahenduse põhiliigid on huum-, kaar-, säde- ja koroonalahendus. Huumlahendust kasutatakse valgusreklaamis ja gaastäitega tänavavalgustuslampides. Kaarlahendusega
annaabi.ee 
