Ma ei tahtnud seda uskuda. Ma arvasin, et äkki on see Kreoni vale, et trooni endale saada. Teiresias aga jäi oma arvamuse juurde. Ühel päeval aga ilmus mu lossi juurde Kreon ja nõudis selgitust. Selle peale ma raevusin jällegi. Ta ütles, et ei olevat milleski süüdi. Tema mu trooni ei ihkavat. Siis ähvardasin ta küll surma saata. Äkitselt saabus aga mu naine ja Kreoni õde Iokaste ning lahutas meie vaidluse. Peale seda Kreon lahkus mu ähvarduste saatel. Hiljem lossis rääkisin ka Iokastele, mis oli juhtunud ja et mind süüdistatavat oma isa mõrvas. Iokaste kinnitas, et keegi selle maa peal, ei oska ennustada. Ta rääkis mulle, et Laiosele olevat kunagi ennustatud, et ta sureb tema enda lapse käe läbi. Peale selle teada saamist, hülgas meesoma lapse ja nüüd tuli ju välja, et kuningas tapeti hoopis röövlijõugu poolt kolme tee ristil. Mulle hakkas aga midagi tuttavat selle looga seoses meenuma ning ma pärisin veel selle juhtumi ja ka Laiose enda kohta
Oidipus võidurõõmutseb: isa tapmise ennustus ei täitunud. Siiski teeb teda rahutuks oraakli sõnumi teine pool, mis ähvardab ema naimisega. Kuid sõnumitooja, soovides hajutada tema kartusi, avaldab Oidipusele, et ta pole Polybose ja tema naise poeg: sõnumitooja oli palju aastaid tagasi saanud Kithaironil ühelt Laiose mägikarjaselt läbitorgatud jalgadega imiku ja andis selle edasi Korintose kuningale Polybosele -- see oligi Oidipus... Iokastele selgub nüüd kogu tõde ja ta lahkub lavalt ahastava hüüatusega. Oidipus jätkab uurimist. Laiose tapmise tunnistaja osutub samaks karjuseks, kes kunagi andis korintoslastele lapsukese, halastades vastsündinule. Selgub ka, et teade Laiose kallale tunginud röövlisalgast oli vale. Oidipus saab teada, et tema on Laiose poeg, isa tapja ja ema mees. Sügava kaastunnega suhtub koor Oidipuse saatusesse, mõtiskledes inimõnne ebakindlusest ja kõike nägeva aja kohtumõistmisest
Paari, kellel endal polnud lapsi. Kuid ühel päeval kuulis noor Oidipuski, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga ning põgenes kodumaalt. Veel ühel õhtul, peol üks liiga purju jäänud mees teatab Oidipusele, et too olla vaid võõraspoeg. Teel kohtab Oidipus sama seltskonda, kes teda taas solvavad ning Oidipus läheb marru ning tapab kõik mehed peale ühe. Oidipus läheb edasi ning jõuab sfinksini, lahendab seal saladuse ning temast saab uus kuningas ja abikaasa Iokastele. Siiski Oidipus kahtleb oma süüs, sest Laiose olevat tapnud mitu meest, mitte ainult üks. Ilmub saadik Korintoselt (Oidipuse kodukohast) ning teatab, et kuningas olla haigussurma surnud. Oidipus rõõmustab, et oraakli ennustus täide ei läinud ning, et tema oma isa ei surmanud. Siiski kardab ellujäänud emaga ühteheitmist. Kui Oidipus räägib saadikule, et kardab kodumaale naasta, sest ei taha emaga lapsi
Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud.
Kolmas episood Iokaste saab Oidipuselt kuulda, mis oli tüli põhjuseks ja selgitab, et endeid pole põhjust uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud.
süüdistasin, kuid mina ei kahetse midagi. Usun, et Kreonil ja Teiresiasel oli kindel plaan mind hukka saata ning võim minu käest enda kätte võtta. Nüüd lõpuks saab mul selgeks, kui võlts võib olla ikka mõne inimese sõprus. Andestada Kreonile ma ei suuda, sest minu silmis väärib ta, vaid surma. Oi, milline reetur ta küll on! Loodan, et rahvas on kannatlik, sest varsti peaks välja tulema selle kuritöö süüdlane. Proovisin oma naisele Iokastele selgitada, et ta vend proovib mind hukka saata, kuid ta ei suutnud Kreonist midagi sellist uskuda. Iokaste ütles mulle, et ma prooviksin temaga ära leppida, alustades temasse uskumisega. Hakkasin naisukese käest pärima Laiose mõrva kohta. Iokaste rääkis, et Laiosele oli oraakel öelnud kohutava ende, et poeg tapab ta ning heidab emaga ühte. Üks hämmastav sarnasus selle looga, mis Iokaste mulle rääkis oli see, et Laios olevat
surmast. Oidipus võidurõõmutseb: isa tapmise ennustus ei täitunud. Siiski teeb teda rahutuks oraakli sõnumi teine pool, mis ähvardab ema naimisega. Kuid sõnumitooja, soovides hajutada tema kartusi, avaldab Oidipusele, et ta pole Polybose ja tema naise poeg: sõnumitooja oli palju aastaid tagasi saanud Kithaironil ühelt Laiose mägikarjaselt läbitorgatud jalgadega imiku ja andis selle edasi Korintose kuningale Polybosele -- see oligi Oidipus... Iokastele selgub nüüd kogu tõde ja ta lahkub lavalt ahastava hüüatusega. Oidipus jätkab uurimist. Laiose tapmise tunnistaja osutub samaks karjuseks, kes kunagi andis korintoslastele lapsukese, halastades vastsündinule. Selgub ka, et teade Laiose kallale tunginud röövlisalgast oli vale. Oidipus saab teada, et tema on Laiose poeg, isa tapja ja ema mees. Sügava kaastunnega suhtub koor Oidipuse saatusesse, mõtiskledes inimõnne ebakindlusest ja kõike nägeva aja kohtumõistmisest
annaabi.ee 
