suhteliselt muutumatu. Majandusajalugu on näidanud, et ükski neist eesmärkidest ei ole saavutatav piisavalt madalate kuludega ilma finantssüsteemi olemasoluta. Finantssüsteemi olulisus ei ole seotud ainult nende ülesannetega. Kaasaegses majanduses on tal terve rida funktsioone, mis õigustavad täiendavalt tema olemasolu. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks (5 lk 10). Seega võin öelda, et finantsvahenduse mõju majandusele ja finantssüsteemile on oluline, sest kuna finantsvahendus kuulub finantssüsteemi liigiks, ilma selleta ei haka finantssüsteem tõhusalt funktsioneerima. Kasutatud allikad 1. V.Zirnask, K.Liikane. Raha, pangad ja finantsturud 1 osa. Tallinn, 1994 2. V.Tõnisson.Panga funktsioonid
maksimeerimises, vaid sobiva riski ja tulu kompromissi leidmises sõltuvalt investori eesmärkidest, eelistustest, suhtumisest riskisse ja iseloomuomadustest.(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Tuleb rõhutada, et finantsjuht peab oma tegevuses silmas pidama just investorit, sest finantsisti ülesanne on saavutada investorile sobiv riski ja tulu kompromiss, meelitamaks ettevõttesse kapitali(või hoidmaks juba kaasatud kapitali ettevõttes).(V.Raudsepp ,,Finantssituatsioonid") Investeerimisprotsessi edu sõltub majandusruumi institutsioonilisest raamistikust, so. Seadustest, regulatsioonidest ja tavadest, mis loovad õiguslikud alused ja reguleerivad kapitaliomanike ja äriühingute vahelisi suhteid, so.õigusi ja kohustusi. Seda institutsiooni raamistikku nimetatakse kokkuvõtlikult corporate governence´i aluseks. (,,Finantskonverents ,,Ettevõtte väärtuste kasvatamine"" Rita Ilisson) 3
ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks. Finantssüsteem koosneb: · rahasüsteemist; · maksesüsteemist; · finantsvahendus- ja krediidisüsteemist; · fiskaalsüsteemist. Teatud määral teevad kõik ettevõtted ja teeme ka meie kõik tehinguid ja toiminguid, mis on oma olemuselt finantssüsteemi osaks. Fiskaalsüsteem on paigutatud
ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Siiski on teaduslikud uuringud kinnitanud, et eksisteerib tugev side arenenud finantskeskkonna finantsinstitutsioonid (s.h. pangad) ja finantsturude ning reaalmajanduse arengu vahel. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks. Finantssüsteem koosneb: · rahasüsteemist; · maksesüsteemist; · finantsvahendus- ja krediidisüsteemist; · fiskaalsüsteemist. Teatud määral teevad kõik ettevõtted ja teeme ka meie kõik tehinguid ja toiminguid, mis on oma olemuselt finantssüsteemi osaks. Fiskaalsüsteem on paigutatud
Käesoleval ajal pole jõutud ühtsele seisukohale, milline on enamiku investorite suhteline riskikartlikkus. 89. Millest võib sõltuda investori suhtumine riski? Investori suhtumine riski sõltub järgmistes teguritest: · psühholoogiline ettevalmistus, · rikkus ja tulude stabiilsus, · finantskohustuste suurus ja vastutustundlikkus, · vanus ja tervis, · tulevane rahavajadus. 90. Tooge välja investeerimisprotsessi etapid. Riskikartlikkus/tolerants Investeerimiseesmärk Investeerimishorisont Juriidilised piirangud Maksustaatus Olemasolevad investeeringud Vahendite hulk TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Investeerimisprotsess algab investori eelistuste ja vajaduste väljaselgitamisest. Esmalt tuleks välja selgitada investori suhtumine riski. Teiseks oluliseks komponendiks, millega
Kui tootja tahab nõudluse kasvuga kaasa minna peaks ta investeerima tootmise laiendamiseks lisaks uuendamisele veel 0,1 milj.kr. Seega kokku 0,2 milj. kr. Seega 10% rahvatulu kasvuga kaasnes investeerimisnõudluse kahekordistumine. Seda nimetatakse investeerimisprotsessi aktseleraatoriprintsiibiks. Aktseleraatoriprintsiip eeldab, et suurenenud nõudluse juures lisatootmise võimalusi (reserve)ei ole, et masinaid on saada. Vastaval juhul aktseleraatori toime sumbub. Küll on aga vaja põhivara uuendamiseks ja kasumimäära tõlgendatakse siis kui rentaabluse kadu, mis õieks aset leidnud kui investeeringut poleks tehtud. Kui ehitusfirma aastane töömaht on 10 milj. kr ehitusremonttöid ja selle töö tegemiseks on tal masinaid ja seadmeid 1 milj. kr väärtuses
annaabi.ee 
