1 A= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = -0,05*0,2+0,2*0,6+0,4*0,2 = 19% B= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = 0,1*0,2+0,15*0,6+0,2*0,2 = 15% Investeerimisportfelli risk ja tasuvus Iga investeeringuga loodetakse teenida võimalikult suurt kasumit. Alati tuleb otsustamisel arvestada kaasnevate riskidega. Tavaline on see, et suurema riskiga kaasneb suurem võimalik tulu. Samas püütakse investeerimisel riske hajutada ehk diversifitseerida. Investeering jaotatakse erinevate investeerimisobjektide vahel, ehk moodustadakse investeerimis portfell. Mida mitmekesisemad on portfeli varad seda paremini on nad riski eest kaitstud, sest erinevate objektide väärtus ei muutu üldjuhul ühetaoliselt. Kui investeeringu objektid on hajutatud veel erinevate majandusharude vahel hajutab see riski omakorda. Investeerimisportfelli teooria käsitleb efektiivseima portfeli moodustamist, mis tähendab antud riski taseme
1 A= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = -0,05*0,2+0,2*0,6+0,4*0,2 = 19% B= r1+p1*r2+p2*r3+p3 = 0,1*0,2+0,15*0,6+0,2*0,2 = 15% Investeerimisportfelli risk ja tasuvus Iga investeeringuga loodetakse teenida võimalikult suurt kasumit. Alati tuleb otsustamisel arvestada kaasnevate riskidega. Tavaline on see, et suurema riskiga kaasneb suurem võimalik tulu. Samas püütakse investeerimisel riske hajutada ehk diversifitseerida. Investeering jaotatakse erinevate investeerimisobjektide vahel, ehk moodustadakse investeerimis portfell. Mida mitmekesisemad on portfeli varad seda paremini on nad riski eest kaitstud, sest erinevate objektide väärtus ei muutu üldjuhul ühetaoliselt. Kui investeeringu objektid on hajutatud veel erinevate majandusharude vahel hajutab see riski omakorda. Investeerimisportfelli teooria käsitleb efektiivseima portfeli moodustamist, mis tähendab antud riski taseme
väärtus, mida diskonteeritakse nõutava kasuminormiga või tulinormiga. Varade nõutav tulunorm või kapitaliseerimiseväärtus sõltub riskitasemest, kapitaliseeritud väärtust võib käsitleda kui maksimaalset hinda, mida investor on nõus maksma arvestades tulevasi positiivseid rahavoogusid ehk tulusid. Üheks eripäraks on see, et arvesse võetakse investeeringu tulevasi rahavoogusid. INVESTEERINGUTE HINDAMINE Hindamise põhimudel- arvestab investeerimisobjektide väärtust ning tasuvust mõjutavaid tegureid. Selle alusel määratakse kapitaliseeritud väärtus. Mudel näitab seda, et varade väärtust mõjutavad sellised tegurid nagu tähtaeg, loodetav tulu ja riskiäär. Investeeringuväärtus on võrdelises sõltuvuses tulevastest rahavoogudest ning pöördvõrdelises sõltuvuses nende laekumise ajast ja riskitasemest. n Ct P0= t =1 (1+ ´r )t vara praegune väärtus
turutingimused ja poliitilised asjaolud ei muutu kunagi üheaegselt ega ühtemoodi. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm: Investeerimisportfelli teooriasse kuulub efektiiseima portfelli moodustamine, st antud riskitaseme juures maksimaalselt kasumit andva või antud tasuvustaseme juures minimaalset riski omava portfelli moodustamine. Investeeruimisportfelli eeldatav kasuminorm (r (katusega)p ) kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist: Kus: Wi i-nda objekti investeeringute osakaal portfellis R(katusega)i - i-nda objekti eeldatav kasuminorm N investeeringute arv portfellis Investeerimisportfelli riski mõõtmine: Investeerimisportfelli riskimäära mõõdetakse portfelli standardhälbe roop abil. Kõigi investeeringute koosmõju nimetatakse nimetatakse portfelli efektiks. Riski vähendamise aste hajutamisel sõltub üksikute investeeringute vastastikusest korrelatsioonist.
7000 0,25 8000 0,30 9000 0,25 11000 0,10 r = (5000x0,10)+(7000x0,25)+(8000x0,30)+(9000x0,25)+(11000x0,10) =8000 19. Investeerimisportfelli eeldatav kasuminorm. See kujutab endast portfelli kuuluvate erinevate investeerimisobjektide eeldatavate kasuminormide kaalutud keskmist: wi i.nda objekti investeeringute osakaal portfellis ri-i-nda projekti eeldatav kasuminorm n investeeringute arv portfellis n rp = (wi x ri ) i=1 20. Süsteemne ja süsteemiväline risk. Süsteemiväline risk konkreetse investeeringuprojektiga seotus risk. Komponendid on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Süsteemne risk sõltub üldise majandusseisu muutustest. Komponendid on ostuvõime risk, intressirisk ja tururisk. 21
Mida suuremaks kujuneb puhasnüüdisväärtus, seda õnnestunumaks võib investeeringut pidada. Metsamajanduse jaoks on oluline küsimus: kui suureks võivad kasvada metsastamiskulud C0, et investeeringu nüüdisväärtus jääks positiivseks? Sisemise rentaablusläve (IRR) kasutamine on teine kriteerium, millega saab hinnata metsauuenduse kui investeeringu tasuvust. Kriteeriumi on sobiv kasutada siis, kui vähest kapitali tuleb jagada alternatiivsete investeerimisobjektide vahel ning eesmärgiks on seatud võimalikult kõrge kapitali tulusus. Näide sisemise tasuvusläve suuruse kohta mõnede kasvukohatüüpide puhul on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1. Sisemise rentaablusläve suurus erinevates kasvukohatüüpides (EPMÜ metsakorralduse instituut 2001) Kasvukohatüüp Uuendamise viis Raiering (a) Sisemine rentaabluslävi (%) Angervaksa Looduslik 70 4,79
annaabi.ee 
