6.1. Kui suur on tasakaalutulu Y? AE=C+I0+G0=C0+c(Y-T0)+I0+G0=250+0,8(Y-600)+100+600 0,8Y+250-480+100+600 0,8Y+470 Tasakaalu korral Y=AE Y=0,8Y+470 Y-0,8Y=470 0,2Y=470:0,2 Y=2350 msp = 6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga. Y = 1,25*200=250 7. Riigis, kus on peaaegu piiramatult vaba tööjõudu, suureneb investeerimisaktiivsus. 7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv. 7.2. Määratlege, kas ja kuidas selline investeerimisaktiivsus mõjutab majanduse põhinäitajaid. Joonige õige alla ja põhjendage lühidalt oma vastust. Reaalne SKP: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda
SKP reaalkasv alanes teisel poolaastal 5% lähedale. Aasta keskmiseks kasvutempoks kujunes esialgsel hinnangul 7,1%. Seega aeglustus majanduskasv taas Euroopa Liiduga ühinemise eelsele tasemele. Kasvutempo alanes eeskätt kinnisvaraarendusega seotud tegevusaladel. Aasta teises pooles aeglustus kasv nendes sektorites tunduvalt ning aasta viimases kvartalis praktiliselt lakkas. Ehitussektoris oli langus väiksem tänu juba alustatud arendusprojektide jätkamisele. Investeerimisaktiivsus alanes teisel poolaastal järsult ja põhivarainvesteeringute maht jäi poolaasta kokkuvõttes eelneva aasta tasemele. 2006. aastal lõpus hoogustunud eratarbimise kasv aeglustus samuti ning jõudis aasta lõpukuudel langusfaasi.Kaupade ja teenuste ekspordi kasv püsis 2007. aastal ootuspäraselt kiire. Üldiste näitajate järgi kujunes teenuste müügi kasvutempo märksa kiiremaks kui kaupade oma. Püsihinnas mõõdetuna kasvas teenuste väljavedu aastaga 8%, samas
2016. aasta suvises prognoosis on Rahandusministeerium näinud riigi rahanduse ja majanduse lähitulevikku tumedamates toonides. Eesti oluliste kaubanduspartnerite jätkuvalt kasinate kasvuväljavaadete tõttu suureneb Eesti kaupade ja teenuste eksport tänavu vähem kui varem prognoositud: aasta tagasi oodatud 3,5% asemel 2,7%. Tagasihoidlikumaks on muutunud ka sisenõudluse kasvu prognoos. Investeeringud kasvavad loodetust märgatavalt vähem, 4% asemel 1,2% (vt tabel 4). Oodatust väiksem investeerimisaktiivsus ja eksport mõjutavad Eesti majanduskasvu tervikuna: 2,6% asemel ootab Rahandusministeerium 2016. aasta majanduskasvuks poole vähem ehk 1,3%. Valitsussektori eelarvepositsiooni prognoos aastaks 2016 on võrreldes aasta tagasi oodatuga küll paranenud, ulatudes 0,4% ülejäägini SKPst, kuid see tuleneb Rahandusministeeriumi sõnul eelkõige investeeringute edasilükkamisest nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil
Peale majanduskriisi Eestis paljud kardavad investeerida nii Eestis kui välismaal, kuigi need investeeringud võiksid tuua suure kasumi tulevikus. . Juhtuv majandus pakub välisinvestoritele ja ka kohalikele hästi kapitaliseeritud ettevõtjatele võimalusi osta soodsa hinnaga tulevikupotentsiaaliga ettevõtteid, mille on tekkinud likviidsusraskused. Seda võimalust nad ka kasutavad ning paljud ettevõtted võivad vahetada omanikku. Nende tegevuse tõttu võib ka investeerimisaktiivsus tõusta. (Hundimägi, Ruus 2008:157) Samas kohalikud ettevõtted investeerivad laienemisse vähe ning püüavad paigutada piiratud ressursse pigem efektiivsuse suurendamisse. (Sealsamas) Välisinvestorid haaravd võimalusest Järgmisel aastal tuleb Eestisse suurel hulgal ja mitmes vormis väliskapitali: välisinvestorid ostavad ettevõtteid, mis on hätta sattunud, aga mille hind on hea. Sellistel aegadel saab teenida oma investeeringutelt erandlikult kõrget tootlust.
üldmajanduslikult olulisi muutusi. Eesti ühinemine majandus- ja rahaliiduga võimaldab kõige paremini ja usaldusväärsemalt tagada Eestis ringleva raha stabiilsust ning madalat inflatsioonitaset. Samuti hinnad muutusid lihtsamini võrreldavaks teiste euroala riikidega, väheneb vahetuskursirisk, risk järsuks intressitõusuks ja tehingukulud. Süvenev lõimumine Euroopa Liidu majandusruumiga ning investeerimisaktiivsus peaksid lähiaastatel kaasa tooma töökohtade arvu stabiilse kasvu nii tööstus- kui ka teenindussektoris. Majanduskasv soodustab tootlikkuse kasvades ka kiiremat palgatõusu. Eesti potensiaalne majanduskasv on rahaliidus igal juhul suurem kui krooni säilitades. Eestil avaneb ka euroalaga liikumisel esmakordselt võimalus osaleda Euroopa rahapoliitika otsuste tegemisel. Euroala liikmeks saades hakkas Eesti Panga president osalema ka otseselt euroala
annaabi.ee 
