16.Isoleeritud paisuga väljatransistori eripäraks on-Paisu ja kanali vahel on õhuke isoleerkiht 17. väljatransistori põhiline erinevus bipolaarsest transistorist on-see et see on pingega tüüritav element 18.Türistoride tööreziimiks on-sulg-ja küllastusreziim. 19.Mis on türistor-neljakihiline diood 20. Mis on DIAC-sümmeetriline dioodtüristor 21. Türistore ei kasutata-Kasutatakse lülititena (reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid) 22. Võimendi on seade ,mis on mõeldud-signaali amplituudi suurendamiseks,väikeste signaalikuju moonutustega 23. Helivõimendi sageduspiirkond on-20Hz-20KHz 24. Ribavõimendi on võimendi ,mis võimendab signaali-mingit kindlat sagedust 25. Võimendi põhiparameetrid on-võimendustegur,võimendatav sagedusriba,Pväljund,nominaalne sisendsignaal,võimendi väljundtakistus 26.Mitmeastmelise võimendi võimendustegur võrdub- Küld = K1 x K2...Kn , 27
Shefferi kriips (NING-EI; NAND) Valm.ka veel loogikael. EXCL OR; EXCL NOR. Sign. iseloomu järgi liigitataxe kont.vabad loogikael.: Potentsiaalel; Impullsel.(tavaliselt kujutataxe sünk.süsteemina). 13. Türistoride kasut. El.ajamite jõuahelates- Türistorskeeme kasut.el.ajamites mitmesuguste ül.täitmisex:1.regul.alalispinge saamisex(tüüritvad alaldid) 2.regul.vahelduvpinge saamisex (türistorpinge regul) 3. al.pinge muundamisex vahe.pingex ja selle saged.regul.(invertorid, sag.muundurid) 4.vah.vooluahelate kont.vabax kommuteerimisex (kont.vab.käiv, juht.võtmed, ümberlül, kommutaatorid) 5.alal.-ja vah.vooluajamite erinevate töörez.saamisex- käiv.,revers, kiiruse regul, dün.pid, vastulül.pid, spets.rez(samm-ja vibrat.rez) Valm.stand.juht.jaamasid ja juht.blokke, sag.muund, pingeregul, tüür.alal, komp.tür.juht.jaamad. Staatilisi üm.lül. kasut.vah.vooluahelate kommut.ja asünkM mitmesuguste töörez.saamisex. 14. El
Q väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad) R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid ) W kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid) X ühenduskontaktid (pesad, ühendusklemmid, riviklemmid) Y mehaanilised seadmed koos elektromagnetiga (muhuid, pidurid, padrunid) Z piirajad, filtrid (kvartsfilter, modeleerimisliin) Tingmärgid kilbitöödel Sikdlülitus pooljuhtalaldi Bimetalltermorelee Juhtimisnupp sulgev kontakt
0/2.0] 6.0 Elemendid: 4 x NOT, 8 x 2-AND, 1 x 3-AND, 4 x 2-OR, 1 x 3-OR, 2 x 3-NOR Pindala: 4 * 1.5 +8 * 2.0 + 1 * 2.5 + 4 * 2.0 + 1 * 2.5 + 2 * 2.0 = 39 Kriitiline tee 8.0 Juht 1 võrreldes pindala suurenes, kriitiline tee vähenes. Juht 2 võrreldes pindala vähenes, kriitiline tee jäi samaks. Optimeerimine Esialgu proovin optimeerida varianti #1, sest selle suurus oli parem kui tuumadega variandil (#2). Eesmärgiks on lahti saada kallitest elementidest – invertorid, AND ja OR elemendid. Ning NAND on parem kui NOR. Teisenduste aluseks on DeMorgani ja topelteituse seadused: (x’ + y’) = (x y)’, (x’y’) = (x+y)’ ja (x’)’ = x. Üldjoontes toimub teisendus selliselt, et nii AND kui ka OR elemendid muudetakse NAND elementideks – xy + wz = ((xy)’ (wz)’)’. Sisendmuutujate inverteerimisest lahti saamiseks sobivad järgmised teisendused (otse- ja inverteeritud väärtuste kombinatsioonid):
mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka mõnikord lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, stabilisaatorid ja invertorid. 8.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 8.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise p-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks ja äärmise n-osaga ühendatud elektroodi katoodiks. Sellise struktuuri korral tekib pooljuhis kolm siiret: j l , j 2 ja j3. Joonisel näidatud polaarsusega pingestamise korral on siirded j 1 ja j3 pingestatud pärisuunas ja j2 vastusuunas. JOONIS 8.1.
milledel on vähemalt kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor-elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 6.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise P-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks
kolm siiret ja mida kasutatakse vooluahelate lülitamiseks. Neid nimetatakse ka lülitusdioodideks. Nende tööpinged võivad ulatuda tuhandete voltideni ja voolud kuni tuhande amprini ja rohkemgi. Lülituskaod on neil väga väikesed ja seepärast on nad kujunenud üheks põhilisemaks jõuelektroonika elemendiks. Türistore kasutatakse ka väiksematel pingetel ja vooludel. Türistoride põhiliseks kasutusalaks on reguleeritavad alaldid, pingeregulaatorid ja invertorid. Kui transistoril on kolm võimalikku reziimi: sulge-, küllastus- ja aktiivreziim, siis türistor- elementidel on ainult kaks võimalikku reziimi: sulge- ja küllastusreziim. Millised vastavad lüliti analoogile avatud ja suletud lüliti olukorrad. 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor Dioodtüristor koosneb neljakihilisest ränikristallist, millel on kaks elektroodi joonisel 6.1 toodud struktuuri kohaselt. Äärmise P-osaga ühendatud elektroodi nimetatakse anoodiks ja äärmise N-osaga
annaabi.ee 
