Romaani ruum on tugevasti sümboliseeritud, K. Üritab lossi minna, et vajalikke pabereid saada, et maamõõtjana töötada, kuid ta tõrjutakse tagasi. Võõrandumine püsib sellegi romaani lõpuni.),,Ameerika" 1927( Noorukist peategelase kelmiromaanilik seiklus paiskab teda ühest olukorrast teise ja seltskonnast teise. Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor). Lisaks kirjandusloomingule peegeldavad Kafka sügavalt introspektiivset ja hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v
1. Enesetunnetuse kriis. Ajast aega on olnud enesetunnetus filosoofilise uurimistegevuse kõrgeim eesmärk. On olnud erinevaid teooriaid ja suuri lahknevusi, kuid ka kõige skeptilisemad mõtlejad ei ole eitanud enesetunnetuse võimalikkust ja tarvilikkust. Skeptikute arvates on enesetunnetus eneseteostuse tähtsaim eeltingimus. "Et tunda rõõmu tõelisest vabadusest, peame purustama ahelad, mis seovad meid välise maailma külge," arvab Montaigne. Tänapäeva psühholoogid ei tunnusta vaid introspektiivset meetodit. Ainult sellist teed mööda minnes ei jõua me hõlmava vaateni inimloomuse kohta. Introspektsioon (enesevaatlus) avab inimese elutervikust ainult väikese, individuaalsele kogemusele kättesaadava osa. See ei suuda iialgi katta kogu inimlike nähtuste ala (Cassirer, 1999, lk.16). Sokrates lahkab detailselt ja põhjalikult inimindiviidi omadusi ja voorusi ning püüab neid defineerida: headus, õiglus, mõõdukus, julgus jne. Aga ta ei püüa inimest defineerida. Miks
Ka uskumisega on probleem - oletame, et Anu on hüpohondrik, mis siis, et tal seekord tõesti on leetrid. Ma ei usu seda. Näib ilmne, et kui ma ei usu, siis ma ka ei tea. 11. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? 12. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? 13. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust!
Comte oli muuhulgas sotsiaalreformaator – ta oli huvitatud teadusest peamiselt kui vahendist ühiskonna parandamiseks. Comte korrastas teadusharud hierarhiliselt, esmasest ning kõige iidsemast ning baasilisemast viimasena arenenud ning kõige üldisema/laiahaardelisemani. Kolme astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline ja teaduslik – ühiskonna- ja isiku arengufaasid. Teaduste hierarhia – kõige baasilisemast kõige laiahaardelisemani. Kui psühholoogia all mõeldakse teadvuse introspektiivset analüüsi, siis oli see Comte’ jaoks metafüüsiline nonsenss. Teadus tema käsitluses välistas introspektiivsed andmed, ning seeläbi erines ta kõigist briti ja prantsuse empiirikutest ja sensualistidest, kes tuginesid teadvust uurides suuresti introspektsioonile. Ratsionalism • erinevus empiirikutest: teistsugune teadvuse tüüp • teadvus on olemas, veelgi enam - see on aktiivne • teadvus tugineb sensoorsele informatsioonile; annab sellele tähenduse
tegemist teadmisega. 15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Mida me ütleme teise või enda kohta, kui omistame teisele või endale teadmise? Austin – Öeldes „ma tean, et P“ ei ütle ma, et olen saanud hakkama konkreetse tunnetussaavutusega, mis paikneb samal skaalal pelga uskumusega, et P , ent on tolle skaala tipus siis juhtis ta tähelepanu võimalusele, et teadmise ja uskumuse vahel ei ole introspektiivset vahet. Introspektsiooni seisukohast ei ole see erinevus kaugeltki niisugune nagu erinevus vihkamise ja armastuse vahel, mida me kõik oskame eristada. Teadmise ja uskumise erinevus on võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid. Teadmine on tõene uskumus või arvamus. Ülim mida me introspektsiooniga suudame kindlaks määrata, on see, et me päriselt usume, P. Kas P on tõsi ei näi kuidagi sõltuvat faktistv, et meil on vastav uskumus ja on kindel, et mitte miski
annaabi.ee 
